Tõstemehhanismid


Levinuim nimetus tõstemehhanismina on üldnimetusega kraana.
Kraana nimetus tuleb saksa keelest - Kran - tsükkeltalitusega masin lasti tõstmiseks ja teisaldamiseks lastihaardeseadisega.

Kraana jõudlus sõltub tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Masina põhiosad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.

Liikumisviisi järgi eristatakse püsi- (paikseid), roni- (ehitise kõrgenedes tõusvaid), teisaldatavaid ja liikurkraanasid.


Noolkraana tüüpi kraanadel - nool-, torn-, portaal-,konsool- jmt. kraanal - on lastihaardeseadis riputataud kraananoole (poomi) või seda mööda liikuva lastivankri külge. Haardeulatuse suurenedes tõstevõime enamasti väheneb.

  • Noolkraana nool on kinnitatud harilikult veermiku raamile või sellel asuvale pöördplatvormile. Lasti ja noole kallutusmomendi vähendamiseks võidakse kasutada vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee-, sammuv-, auto, ratas-, roomik- ja ujuvkraanad. 
  • Tornkraana nool on kinnitatud sõrestik- või toruja torni osa külge. Tornkraana võib olla rööbastel liikuv, roniv (ronikraana) või ehitise külge kinnitatav ja kõrgusse pikendatav; tõstevõime 0,5...75t, laevaehituses kuni 450 t, haardeulatus 0...60 meetrit.
  • Portaalkraana pöördosa asub (harilikult rööbasteel) liikuval portaalil. Kasutusel sadamais; tõstevõime kuni 300t. Järgnevalt lingilt leiate näite portaalkraanast:näide portaalkraanast
  • Mastkraana kandekonstruktsioon on mast, mida hoiavad püsti vandid (vantkraana) või toed (jäikjalgkraana). Nool võib olla kinnitataud masti üla-, kesk- või alaossa. Viimasel juhul nimetatakse seda mastnoolkraanaks ehk derrikuks.
  • Konsoolkraanal on lastihaardeseadis riputatud samba või pöördosa küljes olevale konsoolile või selle liikuvale vankrile. Eristatakse sammas- ja seinakonsoolkraanat. Liikurkonsoolkraana liigub maapinna kohal paiknevaile rööpale toetudes.
  • Autole kinnitatud hüdrauliline tõstuk - viimastel aastatel populaarsust kogunud tõstemehhanism ehitusplatsidel.