Kütte osa lühikonspekt

Vesiküttesüsteemide jaotuseks on kõige parem liigitada neid jaotustorustike ühendamise alusel, mis võimaldab erinevate torusüsteemide toimimist omavahel võrrelda ja selgitada ka nende erinevusi.

Selle alusel jaotuvad süsteemid kahte suurde rühma

1. Ühetorusüsteemid
2. Kahetorusüsteemid

Raamatus „Hoonete küte“ on välja toodud neid süsteeme illustreerivad joonised lk 98 ja 99 [4;98-9].

Torustike ühendamise viisi järgi jaotusega on võimalik neid omavahel võrrelda. Kui ühetoruline küttesüsteem oli levinud vahemikus 1960 kuni 1990, peamiselt seoses tüüphoonete tüüpsete kütteprojektide olemasolul, kus oli võimalik sama skeemi kasutada kümnetel ja sadadel hoonetel, siis kahetoruküttesüsteem on levinud peamiselt individuaalprojektiga hoonetel enne 1960-ndaid ning rakendust leidnud ka 90-ndatel.

1.     Ühetoruküttesüsteem

Ühetorusüsteemis kus puuduvad igasugused reguleerimisvõimalused küttekehade lõikes ning seejuures puudub ka möödaviigutoru, siis soojusväljastuse küttekehadel määravad ära küttekeha mõõdud ning selles voolava vee temperatuur ning vooluhulk. Juhul kui küttekehade suurusi ning küttegraafiku temperatuurirežiimi muudetakse, muutub küttekehade lõikes soojuse jaotamine ebavõrdseks ning süsteem läheb tasakaalust välja. Ehk täna on levinud olukord kus paarkümmend aastat tagasi hoonetes renoveeritakse välispiirdeid ning vahetatakse välja aknaid ning korteri elanikud soovivad vanu terasplekkradiaatoreid vahetada visuaalselt ilmekamate vastu, viib süsteemi toimivuse paigast. Kuna alumise jaotusega küttesüsteemi puhul, millel on üks küttekeha kogu püstiku ulatuses, siseneb pealevoolu vesi kõige pealt ülemisse küttekehasse ning hakkab seejärel läbi alumiste küttekehade läbi voolama, kuni jõuab alumisse magistraaltorru tagasi. Seejuures igas küttekehas annab vesi ära osa oma soojusenergiast, see kui palju, sõltub juba püsiku vooluhulgast kui eelkõige küttekeha veemahtuvusest ning kokkupuutepinnast ruumiõhuga. Mida suurem on küttekeha ning mida kõrgem on vee temperatuur seda rohkem loovutab ka vesi enda energiast ruumi. See tekitab olukorra, kus püstikul asuvates suuremate küttekehade vastu vahetatud radiaatoritega korterites on kõrgem õhutemperatuur ning ruumides mis püstikul järgnevad peavad inimesed jaheduse tõttu külmetama.

Antud olukorda aitab parandada süsteemi radiaatorite omavahelise tasakaalustamise tekitamine, mida saab teha möödaviigu toru paigaldamisega ning sinna peale paigaldatud regulaarventiiliga.

2.     Kahetoruküttesüsteem

Kahetoruküttesüsteem on võrreldes ühetorusüsteemiga töökindlam ning küttekehade omavaheline tasakaalustamine võimalik ilma suuremate ehitustöödeta. Selleks tuleks reguleerida radiaatori seadeventiili, mis avab või sulgeb vastavalt vajadusele küttekehast läbivat vooluhulka, kuna küttekehad asuvad süsteemis rööbiti ehk kõikidesse küttekehadesse voolab sama temperatuuriga küttvesi. See võimaldab ka olukorda kus ühe radiaatori täielik sulgemine võimaldab ülejäänud küttekehadesse jätkuvat soojuskandja pealevoolu ning ruumide õhutemperatuur sõltub üksnes radiaatori enda seadeventiili asendist.

Kui ühetorulisele küttesüsteemile ei ole võimalik paigaladada radiaatorite ette ilma möödaviigu toruta termostaatventiile, siis kahetorulises küttesüsteemis on see võimalik.

Kahetoruküttesüsteemi üks alaliike on ka kollektorsüsteem. Kollektorsüsteem toimib oma olemuselt sarnaselt kahetoruküttesüsteemiga. Kuid võrreldes korrusmaju ei ole ühe püstiku külge ühendatud vaid üks küttekeha (lahendused kus ka kaks, mõlemal pool püstikut), vaid püstiku otsas väljundite otsas korrusele on pealevoolu toru peal jaotuskollektor ning tagasivoolu peal kogumiskollektor. Jaotu/kogumiskollektor jaotab vastavalt seadeventiilile kollektori ulatuses vooluhulka näiteks kõigile sama korteri küttekehadele. Vooluhulga seade asend sõltub kui suur on selle kontuuri jaoks vajalik vooluhulk ning millise suurusega küttekeha selle otsas on. Sellega seadistatakse paika maksimaalne küttekeha väljastusvõimsus. Seadeventiil asub kogumiskollektori peal. Pealevoolu torul või siis küttekeha ees paikneb reeglina lisaks ka termostaat ventiil, mille eesmärgiks on vastavalt seadeasendile kindlustada ruumis sobilik temperatuur.