2. Soojussõlmed

Reeglina on hooned ühendatud soojusvõrgu kaudu piirkondlikku keskküttesüsteemi. Sellisel juhul käib hoone soojusega varustamine läbi soojussõlme.

Olenevalt ühendusviisist jaotatakse küttesüsteeme:

  1. Sõltuvateks (katlamajast tulev soojuskandja läbib tarbija juures olevaid küttekehasid)
  2. Sõltumatuteks (ei läbi)

Lihtsamaks selgituseks on see et sõltuva süsteemi puhul on võimalik reguleerida soojustorustikul kaugkütte eelvoolu toru peal vooluhulka mis läheb otse küttekehadesse. Hulk, mis majja ei sisene läheb läbi möödaviigu toru tagasi soojatrassi. Üldiselt on võimalik süsteemi reguleerida soojussõlmes ainul pealevoolu ventiilireguleerides. Enamasti on sellistes süsteemides peal automaatika, mis ventiili pealevooluhulka reguleerib vastavalt küttegraafikule.

Küttegraafik on seos pealevoolu temperatuuri ning välisõhutemperatuuri vahel ehk süsteemi on sisestatud graafik kus välisõhutemperatuuri näidu alusel peab olema pealevoolutemperatuur sellele vastav. Näiteks -20°C juures on pealevoolu temperatuuriks 70 °C. Süsteemi reguleerimine kujutab endast kas küttegraafiku tõstmist või alandamist, ehk kui vastava välisõhutemperatuuri juures on ruumides liialt soe, tuleks graafikut alanda ja kui liialt jahe, siis tõsta. Juhul kui tõstmine ja alandamine on vajalik erinevate välisõhutemperatuuride juures, näiteks kui jaheda ilmaga on ruumid liiga soojad ning soojema ilmaga on temperatuur ruumides liialt jahe siis tuleks muuta graafikul kaldenurka. Hoone küttegraafil lahendatakse soojussõlme projektiga.

Küttegraafikuga juhitakse süsteemi ka nn sõltumatu soojussõlme korral, kus soojus läbib soojussõlmes mitte kolmikventiil, vaid soojusvahetit. See tähendab, et soojusvõrgu vesi läbib soojusvahetit ning siirdub seeläbi tagasi võrku. Kogu süsteemi reguleerimine toimub vahetult enne soojusvahetit paikneva ventiiliga, mille vooluhulka küttegraafiku alusel mootoriga ventiil juhib. Pealevoolutemperatuuri andur, aga asub kütteringi torul vahetult peale soojusvahetit. Soojusvahetis soojusvõrgu vesi omavahel ei segune, vaid soojusantakse õhukeste metallplaatide vahendusel üle hoone kütteringi veele, mille tulemusena selle temperatuur tõuseb. Soojusvahti koosneb omavahel pralleelsetest plaadikestes, kus soojusvõrgu ja küttesüsteemi vesi jäävad eraldi suletud keskkonda. Selle süsteemi eeliseks on see, et soojusvõrgus ringlevas vee sadestunud sodi ja vibratsioon ei kandu küttesüsteemi üle. Samuti on võimalik süsteemi ka paremini reguleerida.

Soojussõlmes on olemas  nii soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu, kui ka küttesüsteemi pealevoolu ja tagasivoolu peal rida temperatuuri ja rõhuandureid, millel on fikseeritavad nende näidud. Näidikute mõte on võimaliku hälbe tuvastamine soojussõlme kontrolli käigus. Kui süsteemis oleva vee rõhk ületab mitme kordselt normaalset rõhku, on võimalik seda tuvastada ning asuda vea põhjust otsima. Kõik mõõteriistad süsteemis peavad olema nähtavad ning ka töökorras. Soojussõlme skeem peab asuma soojussõlme tuumis nähtaval kohal, et avariiohu korral oleks võimalikult kiiresti leitavad sulgeventiilid.

Reegliks on ka see, et soojussõlme ruum peab olema lukustatud.