Tamamlama Gereklilikleri
Juht peab silmas pidama, et keskkonnategurid on jätkuvas muutumises ning teadma toimuvate muudatuste suunda ja tempot.
5. Emotsionaalne intelligentsus
5.1. Emotsionaalne intelligentsus I osa
Daniel Goleman eristab viit emotsionaalse andekuse osa:
Golemani rusikareegel ütleb, et tipptasemel tegutsemiseks mistahes tööalal on emotsionaalne intelligentsus vähemalt kaks korda nii tähtis kui puhtalt teadmuslikud võimed. Kõrgemal tasandil – juhtivatel ametikohtadel – määrab emotsionaalne intelligentsus ära peaaegu kogu edu ja eelise.
Eelpool nimetatud dimensioonid väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu.
Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis põhineb emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses.
Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast, see tähendab enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni.
Nendeks kompetentsideks on näiteks sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel.
Sotsiaalset kompetentsust näitab aga näiteks inimese empaatiavõime.
Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas
Sündinud juhid – inimesed, kes on võimelised väljendama väljaütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.
Juhtimine ei kujuta endast domineerimist, vaid oskust veenda teisi inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema,
kuid seda ei juhtu, kui ei ole meeskonnatööd, avatud suhtlemist, koostööd ja üksteise ärakuulamist.
- Oma emotsioonide teadvustamine – eneseteadvus on emotsionaalse intelligentsuse nurgakivi
- Emotsioonide juhtimine – oskus käia tunnetega ümber selliselt, et nad oleksid asjakohased, põhineb eneseteadvusel
- Enesemotivatsioon – enda motiveerimisel ning loovuse puhul on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärkide teenistusse
- Emotsioonide äratundmine teistes – empaatia (võime mõista teiste hingeelu) on üks põhilisi suhtlemisoskusi
- Suhtekorraldus – suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsioonidega toime tulla
Golemani rusikareegel ütleb, et tipptasemel tegutsemiseks mistahes tööalal on emotsionaalne intelligentsus vähemalt kaks korda nii tähtis kui puhtalt teadmuslikud võimed. Kõrgemal tasandil – juhtivatel ametikohtadel – määrab emotsionaalne intelligentsus ära peaaegu kogu edu ja eelise.
Eelpool nimetatud dimensioonid väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu.
Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis põhineb emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses.
Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast, see tähendab enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni.
Nendeks kompetentsideks on näiteks sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel.
Sotsiaalset kompetentsust näitab aga näiteks inimese empaatiavõime.
Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas
- suudavad oskuslikult suhelda teistega,
- pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid
- suudavad juhtida ja organiseerida
- ning lahendada konflikte
Sündinud juhid – inimesed, kes on võimelised väljendama väljaütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.
Juhtimine ei kujuta endast domineerimist, vaid oskust veenda teisi inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema,
kuid seda ei juhtu, kui ei ole meeskonnatööd, avatud suhtlemist, koostööd ja üksteise ärakuulamist.