Lõpetamise nõuded
Organisatsiooni efektiivse juhtimise esmane eeldus on efektiivne kommunikatsioon – ilma selleta muutub juhtimine raskeks või isegi võimatuks. Enama kui ühetasandilise juhatusega organisatsioonid kannatavad kommunikatsiooniprobleemide tõttu, mis võivad raskendada organisatsiooni peaaegu iga tegevust, sealhulgas korrektiivseid meetmeid.
4. Teabe vahendamise protsess
Teabe vahendamise protsessi mõjutab alati 3 tegurit:
Tähendus on inimestes, mitte sõnades.
Esimesi tuleks hoida, teisi mõjutada positiivses suunas.
Tagasiside on suhtlemise oluline osa.(sõnaline ja mittesõnaline)
Ümbersõnastamine ehk peegeldamine – esitatakse partneri mõte või väide uuesti, kontrollimaks, kui täpselt on sõnumit tajutud.
Nt. Töötaja ütleb: “Mul on töö valmis”.
Juht, kes tahab kasutada ümbersünastamise võtet, peaks vastama: “Nagu ma aru sain, on sul töö valmis”.
Täpselt ümbersõnastatud sõnumile vastatakse tavaliselt jaatavalt.
Sõnumi täpsustamine – partnerile antakse võimalus oma tundeid ja mõtteid täpsustada.
Nt. Töötaja ütleb: “Ma pole oma tööga rahul”.
Juht, kes tahab anda võimaluse täpsustada küsib: “Palun räägi täpsemalt, kas sa pole rahul töö sisu või siis nende inimestega, kellega sa koos töötad”.
Käitumise kirjeldused – partneril lastakse vahelesegamatult kirjeldada oma motiive, isiksust, tundeid.
Partneri kirjeldusi aitab mõista empaatia ehk teiste inimeste tundemaailma sisseelamine.
Piltlikult võib seda nimetada enese tühjaks rääkimiseks, seda kasutavad sageli ravi eesmärgil psühholoogid.
Tähendus on inimestes, mitte sõnades.
- Tähendus tekkib sõnadele siis, kui neid kasutab konkreetne isik.
- Sellepärast on igal sõnal väga palju tähendusi (sama sõnum kahe erineva inimese poolt öelduna, toimib erinevalt).
- Ebatäiuslikkus on tihedalt seotud müraga.
- See toimub teatud ajahetkel, mida pole võimalik peatada.
- Isegi videosalvestuse vaatamine ei muuda suhtlemist korratavaks, sest aja jooksul on osapooled saanud uut teavet ning nende mõtted on muutunud.
- Suhtlemine algab esmamuljest. Inimene loob tavaliselt 20 sekundi jooksul teistest inimestest ettekujutuse, mis on visuaalne ja kujuneb sümpaatia alusel.
- 20% sallivad mind – pealiskaudsel suhtlemisel pole võimalik muuta,
- 60% on ükskõiksed, vajavad infot,
- 20% ei salli mind.
Esimesi tuleks hoida, teisi mõjutada positiivses suunas.
Tagasiside on suhtlemise oluline osa.(sõnaline ja mittesõnaline)
- Rääkida tuleks nii meeldivatest kui ka ebameeldivatest asjadest.
- Tagasiside puhul on väga oluline, et öeldu jõuaks kuulajani samal kujul, nagu see on mõeldud.
- Aktiivne kuulamine on oskus sõnumit ära tunda ja sellele reageerida.
Ümbersõnastamine ehk peegeldamine – esitatakse partneri mõte või väide uuesti, kontrollimaks, kui täpselt on sõnumit tajutud.
Nt. Töötaja ütleb: “Mul on töö valmis”.
Juht, kes tahab kasutada ümbersünastamise võtet, peaks vastama: “Nagu ma aru sain, on sul töö valmis”.
Täpselt ümbersõnastatud sõnumile vastatakse tavaliselt jaatavalt.
Sõnumi täpsustamine – partnerile antakse võimalus oma tundeid ja mõtteid täpsustada.
Nt. Töötaja ütleb: “Ma pole oma tööga rahul”.
Juht, kes tahab anda võimaluse täpsustada küsib: “Palun räägi täpsemalt, kas sa pole rahul töö sisu või siis nende inimestega, kellega sa koos töötad”.
Käitumise kirjeldused – partneril lastakse vahelesegamatult kirjeldada oma motiive, isiksust, tundeid.
Partneri kirjeldusi aitab mõista empaatia ehk teiste inimeste tundemaailma sisseelamine.
Piltlikult võib seda nimetada enese tühjaks rääkimiseks, seda kasutavad sageli ravi eesmärgil psühholoogid.