Loeng 5. Kommunikatsioon/ Suhtlemine

Konflikt on inimestevaheline vastuolu.

Konfliktikorral takistab ühe osapoole tegutsemine teist eesmärke saavutamast.

Konfliktiallikateks võivad olla:

• Agressiivsed või konfliktialdis isiksused, kellel konflikt on omamoodi käitumismalliks ja isegi naudivad seda.
• Erinavad väärtushinnangud ja eesmärgid.
• Faktide erinev tõlgendamine.
• Ebarahuldav suhtlemine – kui pole kelle poole pöörduda nõu või abi saamiseks.
• Vastastikune sõltuvus – organisatsiooni allüksused võivad sattuda vastuollu, kuna üks ei täida oma kohustusi teise ees.
• Rõhuv juhtimisstiil – diktaatorid tekitavad tavaliselt vastuseisu ja protsesti, juhtimine võib väljuda diktaatori kontrolli alt.
• Rollilise suhtlemise ebaõnnestumine, mis võivad viia rollikonfliktini või rolli üle-või alakoormuseni.
• Rolli konflikt ilmneb kui isikule on esitatud erinevad ootused ja tal on raske teha üht asja, eirates teist.

Konflikti lahendamiseks tuleb juhil teha järgmist:

• Määrata kindlaks konflikti leviala ehk konflikti haaratud inimeste ring.
• Selgitada välja põhjused.
• Eristada probleem inimesest.
• Lehendada probleem.

Konflikti lahendamisel võivad olla ka omad ohud:

• Konflikt läheb ametialaselt pinnalt isiklikule.
• Lihtsustamine – pealiskaudsete järelduste tegemine ebapiisavate andmete põhjal.
• Oreooliefekt – konfliktiallikana nähakse halvas kirjas olevaid inimesi.
• Analoogia efekt – eelmisel aastal oli samasugune tüli.

Kehtestava käitumise põhjal tuleks ebameeldivate olukordadega tegeleda otsekohe või niipea kui võimalik.

• Kehtestav inimene väljendab oma mõtted vahetult, aga taktitundeliselt.
• Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine, seejuures teise inimese vajadusi kahjustamata.