Õppetööle häälestumine ja õppimisviisid

Keskendumine õppimisel on seotud eelkõige tähelepanu tahtliku suunamisega. Tähelepanu tahtliku kontrolli treenimiseks on hea teada tähelepanu omadusi:

• Maht: objektide hulk, mida suudad oma meeleorganite kaudu samaaegselt haarata.
• Valivus: võimekus häälestuda vaatamata segajatele info töötlusele, mis on seotud teadliku eesmärgiga. Näiteks vaatamata sellele, et tagareas olevad kaaslased jutustavad, oled võimeline ülesande ära lahendama, kuna sind huvitab selle vastus.
• Jaotuvus: võimekus hoida tähelepanu keskpunktis mitut tegevust korraga. Näiteks kuulata õppejõudu ja teha märkmeid.
• Püsivus: aeg, mille vältel tähelepanu on keskendunud ühele objektile.
• Ümberlülitatavus: tähelepanu tahteline üleviimine ühelt objektilt teisele Näiteks kui õppejõu jutt ei paku huvi, hakkad raamatut lugema.
• Konsentratsioon: keskendumine selliselt, et taustaärritajad on teadvusest välja tõrjutud ja tähelepanu fookuses olevad ärritajaid teadvuses domineerivad. Näiteks haarab õppejõu huvitav kõne niivõrd, et ei märka kui kaaslane sinult pastakat laenata soovib

Keskendumise parandamiseks saabki mõjutada erinevaid mälu komponente – kas treenida mahtu, püsivust, ümberlülitatavust, konsentratsiooni jne. Õppimise planeerimise ja korraldamise seisukohast on kindlasti vaja arvestada näiteks sellega, et keskmiselt suudad keskenduda ühele tegevusele kuni 20 minutit. Vaadeldes tähelepanu jaotumist 45-minutilise õppetunni piires, siis kõrgtaseme saavutab see tunni esimese kolmandiku lõpuks (ca 15 min), seejärel langeb järsult ja hakkab taas tõusma tunni viimase neljandiku alguses (ca 35 min).

Mida siit siis õppimise kohta õppida? Kõige keerulisemat  ja uut materjali tuleks käsitleda siis, kui keskendumisvõime on oma haripunktis. Ajal, kui õppimisevõime on madalal, saab seda kompenseerida aktiivsemat osalust eeldavate õppimistegevuste organiseerimisega.

Mõtle, kuidas saaksid seda teadmist oma õppimise korraldamisel ära kasutada! Hea, kui saate oma mõtteid paarilisega või grupis jagada.

Õppetööle keskendumisele aitavad kaasa õpikeskkonna parandamine ja õpiharjumuste kujundamine, millest oli lähemalt juttu eelmises teemas (vt Kuidas häälestuda õppetööle?), samuti selge õpieesmärgi seadmine (vt Kuidas õpioskuste tõhustamist kavandada?) ja tähelepanu treenimine.

Praktilisi soovitusi oma keskendumisvõime suurendamiseks leiad raamatutest

Kidron, A. Keskendumiskunst. Valgus, 1994

Kidron, A. Kuidas ärksalt õppida? Mondo, 2008

Grüning, C. Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat. Tea, 2011