7. Konfliktid ja nende reguleerimine

Konflikt on inimestevaheline vastuolu.

Konfliktikorral takistab ühe osapoole tegutsemine teist eesmärke saavutamast.

Konfliktiallikateks võivad olla:
  • Agressiivsed või konfliktialdis isiksused, kellel konflikt on omamoodi käitumismalliks ja isegi naudivad seda.
  • Erinavad väärtushinnangud ja eesmärgid.
  • Faktide erinev tõlgendamine.
  • Ebarahuldav suhtlemine – kui pole kelle poole pöörduda nõu või abi saamiseks.
  • Vastastikune sõltuvus – organisatsiooni allüksused võivad sattuda vastuollu, kuna üks ei täida oma kohustusi teise ees.
  • Rõhuv juhtimisstiil – diktaatorid tekitavad tavaliselt vastuseisu ja protsesti, juhtimine võib väljuda diktaatori kontrolli alt.
  • Rollilise suhtlemise ebaõnnestumine, mis võivad viia rollikonfliktini või rolli üle-või alakoormuseni.
  • Rolli konflikt ilmneb kui isikule on esitatud erinevad ootused ja tal on raske teha üht asja, eirates teist.
Konflikti lahendamiseks tuleb juhil teha järgmist:
  • Määrata kindlaks konflikti leviala ehk konflikti haaratud inimeste ring.
  • Selgitada välja põhjused.
  • Eristada probleem inimesest.
  • Lehendada probleem.
Konflikti lahendamisel võivad olla ka omad ohud:
  • Konflikt läheb ametialaselt pinnalt isiklikule.
  • Lihtsustamine – pealiskaudsete järelduste tegemine ebapiisavate andmete põhjal.
  • Oreooliefekt – konfliktiallikana nähakse halvas kirjas olevaid inimesi.
  • Analoogia efekt – eelmisel aastal oli samasugune tüli.
Kehtestava käitumise põhjal tuleks ebameeldivate olukordadega tegeleda otsekohe või niipea kui võimalik.
  • Kehtestav inimene väljendab oma mõtted vahetult, aga taktitundeliselt.
  • Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine, seejuures teise inimese vajadusi kahjustamata.