Millised on õppimisviisid ja kuidas nendest kõige rohkem kasu saada?

Kuidas iseseisvalt õppida?

Iseseisev õppimine eeldab head oskust oma õppimist planeerida ja organiseerida.

  • Pea silmas püstitatud õpieesmärke.Lähtuvalt õpieesmärgist saad hinnata tegevuste tähtsust ja kiireloomulisust ning paigutada need vastavalt sellele oma ajakavva. (vt Kuidas oma õpioskuste tõhustamist kavandada?)
  • Arvesta aega ka puhkamiseks lõõgastumiseks. Pärast uue ja raske asja õppimist tuleb kindlasti puhata. On kindlaks tehtud, et tahtliku õppimise lõppedes teadvus ei lakka õpitud materjaliga tegelemast. Toimub teadmiste juurdumine, korrastamine. Seega pärast õppimist võiks magada või niisama puhata, sest mida erinevam on õppimisele järgnev tegevus, seda paremad on õppimise tulemused.
  • Õhtuid on otstarbekam kasutada meeldejätmist nõudvate õppeülesannete tegemiseks ja hommikuid arusaamist nõudvate õppeülesannete õppimiseks. Uni soodustab meeldejätmist. Kuna arusaamist nõudvad ülesanded meeldejätmist ei vaja, võib neid ka hommikul õppida. Unustamist ei tingi mitte niivõrd aeg, kui elamused, mis seda aega täidavad.
  • Lihtne reegel, mida aja planeerimisel meeles pidada, on järgmine: paralleelselt uue materjali õppimisega tuleks korrata ka varem õpitut. Kui materjali pidevalt uuesti läbi vaadata, saab sellest palju paremini aru.
  • Mitut ainet õppides on soovitatav paigutada sarnased valdkonnad üksteisest kaugemale. Sarnaste valdkondade õppimine järjest takistab teadmiste korrastumist. Õpi vaheldumisi nt keeli ja õigusaineid, kombineeri teooriat praktikaga.
  • Iseseisvale õppimisele aitab häälestuda oma õpikeskkonna ettevalmistamine õppima hakkamiseks. Enne raamatutesse süvenemist või kirjutama hakkamist tuleb vajalikud materjalid välja otsida ning ebaolulised ära panna  (vt Kuidas häälestuda õppetööle? ja Keskendumine)