Õppetööle häälestumine ja õppimisviisid

Koosõppimine toimub suures osas suheldes, nii et siinkohal tulevad sulle kasuks selle ainekursuse suhtlemisoskuste osas teadvustatud ja omandatud oskused (vt suhtlemisoskuste osa). Õppejõud kasutavad üha enam õppetöö läbiviimisel erinevaid rühmatöid ja nendega kaasneb õppeaine sisu omandamise kõrval hulk teisi väärtuslikke oskusi. Rühmatöö suurendab õppijate aktiivsust õppimisel, aitab õppijal avatumalt mõelda, aitab rahuldada õppijate suhtlemis-, kuuluvus-, eneseväljendus- ning tunnustusvajadust, aitab arendada õppijate sotsiaalset ja emotsionaalset võimekust. Suheldes kujuneb positiivne õpiõhkkond, mis soodustab õppimist läbi positiivsuse, üksteise toetamise, töörõõmu. Rühmatöö õpetab õppimist. Rühmaaruteludes osaledes nähakse, milliseid õpitehnikaid ning -võtteid teised kasutavad. See laiendab õppija õpitehnikaid.

Üliõpilaste suhtumine rühmatöösse on kahetine. Enamasti üliõpilased naudivad aruteludest tekkivat sünergiat, kuid on ka üliõpilasi, kes tajuvad rühmas arutlemist pigem ajaraiskamisena. Negatiivselt häälestatud üliõpilaste arvamus rühmatööst võib olla õigustatud, kui see tuleneb nende õpistiilist, kuid sageli on negatiivse suhtumise taga kogemused ebaefektiivsetest rühmatöödest, kus pole arvestatud rühmatöö põhimõtetega. 

Tutvu hea rühmatöö põhimõtetega ja analüüsi üht enda hiljutist kogemust! Hea, kui see kogemus on koos praeguse õpigrupiga, nii saate oma hinnanguid võrrelda ja põhjendada.

TÖÖLEHT: Rühmatöö põhimõtted

Järgnevalt on esitatud 7 rühmatöö põhimõtet. Palun hinda nende järgimist enda ja kõigi ülejäänud Sinu rühma liikmete poolt järgmise 5-pallise skaala alusel:

5 – järgib olulisel määral;

4 – järgib üsna sageli;

3 – raske öelda;

2 – järgib vähesel määral;

1 – ei järgi antud printsiipi.

Mõned soovitused, et rühmatöös õppimine oleks tulemuslik ning efektiivne:

• Teadvusta, mis on rühmatöö eesmärk ehk miks on õppejõud andnud just sellise ülesande. Ilma eesmärgita muutub rühma arutelu pinnapealseks jutuvadaks, mille käigus ei õpita. Vajadusel täpsusta eesmärk õppejõu käest üle. Selge ja kõigile mõistetav eesmärk on õnnestunud rühmatöö eelduseks.
• Jälgi, et ülesanded oleksid rühmaliikmete vahel jagatud. Rühmatöö on tulemuslikum, kui rühma liikmete hulgast on määratletud see, kes juhib arutelu, kes teeb tulemustest kokkuvõtte, kes esitab ettekande jne. Rühmatöö tulemus on väiksem, kui kogu töö teeb ära üks initsiatiivikas õppija.
• Arvesta, et igaüks saaks oma arvamust avaldada. Rühmatöö tulemus sõltub iga osaleja enda aktiivsusest, tema ideedest, kogemustest, teadmistest. On oluline, et igaüks saaks oma mõtteid avaldada ning põhjendada, muutumata selle juures oma arvamust pealesuruvaks. Küsi julgelt tagasihoidlikumate rühmaliikmete arvamust ning avalda alati oma arvamust.
• Püüa teemast mitte kõrvale kalduda. Rühmaarutelude puhul on suurimaks ohuks hakata vestlema õpiülesandega otseselt mitte seotud teemadel.
• Hoolitse, et töö tulemus saaks kirjalikult fikseeritud. Kui rühmatöö tulemus jääb kirja panemata, siis polekski ühisel arutelul enamat tulemust, kui osalejate meeldivad mälestused. Kui õppejõud ei nõua kirjalikku kokkuvõtet, siis on mõistlik enda tarbeks olulisematest märksõnadest kokkuvõte teha.
• Arvesta grupi arengu erinevaid faase. On loomulik, et teatud grupi arengu järgus on suhted konfliktsemad ning teatud järgus keskendutakse enam heade suhete hoidmisele. 
• Mõista, et ebameeldivad mälestused rühmatöödest ei tähenda veel, et Sulle ei sobi teistega koos õppimine. Ebaõnnestunud rühmatöö põhjused ei ole mitte meetodis kui sellises, vaid näiteks rühmatöö vales korralduses. Rühmatöö korraldamisel on õppejõu levinumateks vigadeks väheatraktiivne ülesanne, protseduurireeglite kooskõlastamata jätmine, liiga vähene aeg, ebasobiv ruum, tagasiside puudumine töö käigu kohta.

Teistega koos õppimise tõhustamiseks leiad nõuandeid suhtlemisoskuste osas (vt Kuidas ennast kehtestada? ja Mis on grupiprotsessid?)