Õppetööle häälestumine ja õppimisviisid

Klassikalise auditooriumis toimuva õppe kõrval on kõrgkoolides järjest levinud e-õpe. Samas on veebipõhine õpe paljude õppijate jaoks veel uudne kogemus. Loodetavasti mitte kauaks, sest üha rohkem kasutatakse veebipõhiseid kursusi. E-õpe on elektroonse meediumi vahendusel toimuv õpe, mis võib toimuda kas interneti, CD-ROMi, DVD, televisiooni või raadio vahendusel. Viimasel ajal on üha levinum veebipõhine õpe, kus õppeprotsess on täielikult või osaliselt üles ehitatud veebipõhises õpikeskkonnas. Veebipõhises õpikeskkonnas on loodud võimalused õppematerjalide esitamiseks, suhtlemiseks, õppijate hindamiseks ja kursuse haldamiseks. Selleks, et virtuaalses klassiruumis edukalt toime tulla ning efektiivselt õppida, vajavad õppijad teatud liiki uusi teadmisi ja oskusi

Üliõpilaste üheks põhiliseks akadeemiliseks tegevuseks ülikoolis õppides on lugemine. Üha rohkem on õppijad sunnitud lugema veebis olevaid konspekte, õppematerjale, artikleid, juhendeid või uurimustöö tulemusi. Veebimaterjalide ekraanilt lugemisel tuleb arvestada mitmete iseärasustega:

• ekraanilt lugemine on kuni 25 % aeglasem kui paberilt lugemine
• kerimine lehekülgede keeramise asemel
• ekraanilt lugemisega kaasneb silmade väsimine
• veebis on info üleküllus, mis toob kaasa ekstensiivne ja selektiivne lugemise
• lehitsemise mentaliteet, mis tähendab, et enamus  kasutajatest laseb silmadel lihtsalt veebilehel olevast tekstist üle libiseda ega vaevu lugema pikemaid tekstiosi.
• kasutatakse hüperteksti (erinevatele dokumentidele viitamine tekstist), mis tekitab tunnetuslikku ülekoormust.
• arvutiekraanil nähtav pilt ei ole nii selge ja ühtlane nagu raamatus. Selleks et ekraanilt näha sama selget kirja kui raamatus, peame silmi rohkem pingutama.

Mida peaks tegema, et silmad ekraanilt lugedes nii kiiresti ei väsiks?

• Vaata üle ekraani seadistused. Mõnikord võib ekraani heleduse või kontrasti muutmisega teksti palju kergemini loetavaks teha.
• Kui kasutad arvutiga töötamise ajal paberil lisamaterjale, siis paiguta need spetsiaalsele hoidjale, mis asub silmadest samal kaugusel kui arvutiekraan.
• Planeeri arvutiekraanilt lugemist võimaluse korral väikeste ajavahemikena ning tee pidevalt lugemises vaheaegu, et silmad saaksid puhata.
• Tee silmade puhkamiseks harjutusi vaadates objekte erinevates kaugustes  (näiteks laual, laua ees, seinal, akna taga tänaval, naabermajas, silmapiiril)
• Kontrolli regulaarselt oma silmi silmaarsti juures. Arst võib soovitada arvutiga töötamiseks spetsiaalseid prille.
• Ära loe arvutiekraanilt pimedas ruumis.
• Tea, et veebilehitsejaid saab seadistada nii, et ta näitaks veebilehti Sinu poolt eelistatud värvides või ilma graafikata. Nii saab liigselt kujundatud lehti kergemini loetavaks teha ning abi saavad ka värvipimedad või need, kellele ei sobi lugemiseks teatud värvikombinatsioonid.

Allikas: Pilt, L. Kursuse “Õppimine e-kursusel” materjalid, 2005 

 Soovitused e-õppes osalemiseks

• Enne kursusele registreerumist tutvu kursuse sisu, eesmärkide, ülesannete, ajakava, kohustuslike nõuete jm õppekavas sisalduvaga ning otsusta, kas suudad antud kursusel edukalt iseseisvalt õppida.
• Tee kindlaks, millist tehnoloogiat vajad veebipõhisel kursusel osalemiseks. Kas Sul on võimalik kasutada vastava tehnoloogiaga arvutit oma töökohas, raamatukogus, arvutiklassis või kodus? Kas Sul on võimalik seal segamatult töötada?
• Suhtu kursusesse tõsiselt. Veebipõhine õpikeskkond annab Sulle küll teatava vabaduse ja paindlikkuse, kuid nõuab enesedistsipliini, motivatsiooni olemasolu, kohustuste õigeaegset täitmist ning oskust planeerida aega. Veebipõhine keskkond on mugav, aga mitte kergeim viis teadmiste omandamiseks.
• Enne õppeprotsessi algust tutvu põhjalikult õpikeskkonnaga. Milliseid vahendeid kasutatakse? Kuidas keskkonnas navigeerida? Kuidas kontakteeruda õppejõu ja kaasõppijatega?
• Külasta kursust regulaarselt 4-5 korda nädalas. See võimaldab Sul olla kursis tähtaegade, arutelude ning kursuse kohta käiva informatsiooniga.
• Ole valmis kirjalikult suhtlema. Virtuaalses klassiruumis käib peaaegu kogu suhtlemine kirjalikult. Seega on oluline, et oskaksid end kirjalikult väljendada. Ühtse õpperühma kujunemisele aitab kaasa nn seltskondlik vestlus jututoas või spetsiaalselt selle jaoks ette nähtud foorumis.
• Võta aktiivselt osa foorumi aruteludest. Tähtis on see, et Sa mitte ainult ei loeks teiste sõnumeid, vaid postitaksid ka oma arvamusi, ideid, kommentaare ja kogemusi antud teemal. Õppejõud ei ole kursusel ainus infoallikas - kursusel osalejad võivad õppida ka üksteiselt.
• Ole oma kaasõppurite suhtes viisakas ja lugupidav (Internet on avalik koht!). Positiivne õhkkond virtuaalses klassiruumis aitab kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.
• Kui Sul tekib tehnilisi probleeme või küsimusi kursuse sisu kohta, kontakteeru julgelt kursuse läbiviija või kaasõppuritega. Kui Sa oma probleemidest ei räägi, ei saa keegi teada, et midagi on valesti. Kannatajaks oled aga Sina. Kui mõni kaasõppur küsib foorumis küsimuse, millele Sa ise vastata oskad, ära jääge ootama, kuni õppejõud või tuutor küsimusele vastab, vaid tee seda ise. Kaaslaste toetus aitab motivatsiooni säilitada.
• Hoia end kursis kursuse ajakavaga ning järgi seda. Märgi kalendrisse tähtajad, millal pead täitma ülesanded, esitama essee, projekti või rühmatöö, sooritama testi või võtma ühendust kursuse läbiviijaga. Arvesta sellega, et kursuse alguses on alati rohkem aega kui kursuse lõpus. Kui oled juba kord maha jäänud, on raske taas järjele saada ning võib tekkida käegalöömise meeleolu.
• Loe kursusel olevaid materjale eesmärgipäraselt, valmistudes lahendama teatud ülesandeid, sooritama teste või koostama rühmatööd.
• Ole valmis koostööks kaasõppuritega rühmatööde ning projektide tegemisel. Ära lükka kõiki kohustusi rühmakaaslaste õlgadele.
• Püüa omandatud teadmisi kohe rakendada oma igapäevatöös ning jaga saadud kogemusi kaasõppuritega.
• Anna kursuse korraldajatele tagasisidet kursuse sisu, struktuuri, ülesannete, ajakava ning õppejõu/tuutorite tegevuse üle, et neil oleks võimalik Sinu kommentaaride põhjal kursust edaspidi paremaks muuta.