Sissejuhatus

Kursuse teema koostamisel on kasutatud kirjastus Ehitame raamatut "Sarrusetööd" Tallinn 2008. Kasutatud fotode, jooniste ja skeemide autoriks on kursuse koostaja, kui ei ole märgitud teisiti.

Sarrus võtab betoonis vastu pinged, mida betoon vastu võtta ei suuda.
Reeglina on sarrus dimensioneeritud vastu võtma tõmbejõude betoonis, kuid erandjuhtudel on sarrus kasutusel ka survejõudude vastu võtmiseks. Näiteks väga koormatud postide puhul.

Betoon võtab hästi vastu survejõude, sarrus tõmbejõude. Seetõttu pannakse sarrust rohkem piirkonda, kus on tõmbejõud. Piirkonnad, kus on suured survejõud võtab jõud vastu betoon. Skeem 1 näitab , millises piirkonnas tekib surve ja millises tõmme.

tõmme surveSkeem 1


Piirkondades, kus tekkib põikjõud on vajalik sarrus. Talades on tugede piirkonnas kasutusel rangid, mis võtavad vastu põikjõude.

Juhul kui betoonis ei ole vajalik vastu võtta surve ja tõmbe jõude on sarrus betoonis ikkagi vajalik.
Betoonis tekkib kivinemisprotsessi käigus kahanemine, mille tulemusena konstruktsioon tõmbub kokku. Betooni kokku tõmbumine on nii intensiivne, et selle tulemusena tekkivad konstruktsiooni praod. Pragude vältimiseks kasutatakse sarrust.
Inglise keelne otsetõlge sõnale sarrus iseloomustab sarrusterase funktsiooni betoonis kõige paremini. Reinforcement - ahel tsemendi jaoks.



Saledate ja suuresildeliste konstruktsioonide puhul ning olukordades, kus tekkivad väga suured tõmbepinged, kasutatakse pingesarrust.

Pingestusviiside järgi jagatakse sarruseid:

  • Nakkega eelpingesarrus, kasutatakse betoonelementide Foto 1 tootmisel

õõnespaneelide tootmine Foto 1

  • Ankur-pingestus, kasutatakse kohapeal betoonkonstruktsioonide rajamisel
    • ankruga nakkega (injekteeritavad pingevardad); kasutatakse betoontarindeis, kus vajatakse suurt koondatud jõudu, näiteks sildade puhul
    • ankruga nakketa pingevardad (määrdetrossid); kasutatakse väikeste hajutatud tugevust vajavate tarindite puhul, nagu näiteks plaadid
    • ankruga nakketa pingevarraste kimpe Foto 2 kasutatakse betoontarindites, kus on vaja rakendada suurt koondatud jõudu, näiteks sillad ja tuulegeneraatori betoonosa Foto 3

järelpingetrosside kimp Foto 2

tuuliku bet osa Foto 3


Tingituna jõudude ülekandumisest raudbetoonis on võimalik rajada erinevaid konstruktsioone, mis on vastuolus tava ehituse loogikatele. Näiteks on võimalik rajada betoonvahelagesid, kus tala asub lae peal, mitte lae all (Joonis 1).

tala lae pealJoonis 1 Lae plaat ripub tala küljes.