Sarrusterase kaitsekihid

Sarruse ümber peab olema piisavalt betooni, siis on vardad kaitstud korrosiooni eest ja toimivad koos betooniga.

Betoonkaitsekihi küllaldane paksus on tähtis ennekõike tarindi säilivuse seisukohalt. Sarrus paigaldatakse vastavalt joonistele.

Kindlasti peab olema betoonkaitsekiht ümber varda vähemalt varda läbimõõdu paksune.
Sarruse kaitsekihi paksust võib suurendada tulekaitsenõue. Näiteks korruselamu vahelaes, mille tulepüsivusklass on 4 tundi, peab ühes suunas sarrustatud plaadi sarruse betoonkaitsekiht olema 60 millimeetrit. Ilma tulekaitse erinõudeta oleks see kuiva siseruumi puhul 15 millimeetrit.

Kaitsekihtide täpsema määratluse aluseks on Tabel 1 info, mis defineerib keskkonna klassid, tulenevalt keskkonna klassist ja konstruktsiooni klassist määratakse täpne kaitsekiht konstruktsioonile (vaata Tabel 2). Kaitsekihtide osas langetab otsuse projekteerija, ehitaja ülesanne on järgida etteantud kaitsekihte.

Tabel 1; Allikas: Ehituskonstruktori käsiraamat
Tabel 2; Allikas: Ehituskonstruktori käsiraamat
Kaitsekihi moodustamiseks ette nähtud fiksaatorid on vertikaalsetel (seinad, postid) ja rõhtsatel konstruktsioonidel (vahelaed) erinevad. Vertikaalsete konstruktsioonide puhul on kasutusel kettakujulised fiksaatorid, rõhtsate tarindite puhul on kasutusel "taburetid". Fiksaatorid on toodud Skeemil 1.

ketas ja taburet
Skeem 1; Allikas: Sarrusetööd

Pinnasele rajatava sarruse puhul on kasutusel spetsiaalsed laia taldmikuga alustoed (Skeem 2)

seen
Skeem 2; Allikas: Sarrusetööd