Hoone soojavajadus kujuneb soojakadudest läbi piirete, ventilatsioonist ja tarbevee soojendamisest. Soojus võib levida soojajuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Vähendamaks soojakadusid soojajuhtivuse teel tuleb hoonet soojustada. Soojaisolatsiooni pakus peaks tagama "Energiatõhususe miinimumnõuetes" esitatud soovituslikele kriteeriumitele. Soojajuhtivuse arvutusmetoodika homogeensetele ja mittehomogeensetele piiretele peaks vastama standardile EVS-EN 908:2010 "Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhend" Osa 1:Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire".
3. Soojusjuhtivus
3.1. Konvektsioon
Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Soojaülekanne tahke keha pinna ja õhu vahel toimub järgneva valemi kohaselt
| Q=αk·(tõ-tp)·A (W) |
Q – soojavool (W)
aK – konvektiivne sooja-eriülekanne (W/m²°Ch)
tõ – õhu temperatuur (ºC)
tp – tahke keha pinnatemperatuur (ºC)
A – tahke keha pind (m²)
Soojaülekanne konvektsiooni teel on erinev piirde sise- ja välispinna juures. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus (Δt). Piirde välispinna juures on sundkonvektsioon, mille kutsub esile tuul. Arvutustes kasutatakse keskmisi tuulekiirusi, mida saadakse käsiraamatutest. Eestis on keskmine tuule kiirus (jaanuaris) 4,3m/s