Hoone soojavajadus kujuneb soojakadudest läbi piirete, ventilatsioonist ja tarbevee soojendamisest. Soojus võib levida soojajuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Vähendamaks soojakadusid soojajuhtivuse teel tuleb hoonet soojustada. Soojaisolatsiooni pakus peaks tagama "Energiatõhususe miinimumnõuetes" esitatud soovituslikele kriteeriumitele. Soojajuhtivuse arvutusmetoodika homogeensetele ja mittehomogeensetele piiretele peaks vastama standardile EVS-EN 908:2010 "Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhend" Osa 1:Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire".
5. Sooja-erjuhtivust mõjutavad tegurid.
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali poorsusest
Mida kergem (poorsem) on materjal, seda väiksem on tema sooja-erijuhtivus.
Põhilised ehitusmaterjalid on poorse struktuuriga, ning koosnevad kõvast ainest, mis moodustab materjali skeleti, ja õhust, mis täidab materjali vahel olevad poorid. Poorides oleva õhu sooja-erijuhtivus ( λ2) sõltub pooride läbimõõdust. Poorse materjali sooja-erijuhtivuse (λ)väärtus on materjali ja õhu sooja-erijuhtivuse summa λ = λ 1 + λ2 (W/moK).
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest
Materjali niiskumisel sooja-erijuhtivus suureneb. Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu sooja erijuhtivust.
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali temperatuurist
Ehitusmaterjalide sooja-erijuhtivus sõltub ka materjali keskmisest temperatuurist, milles toimub sooja vool. Temperatuuri tõusuga suureneb materjali sooja-erijuhtivus.
|
Soojusjuhtivusteguri sõltuvus isolatsiooni keskmisest temperatuurist |
||||||||
|
Toode |
Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril |
Toode |
Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril |
|||||
|
10oC |
50oC |
100oC |
10oC |
50oC |
100oC |
300oC |
||
|
KIM-AL |
0,035 |
0,046 |
0,061 |
KK |
0,030 |
0,035 |
0,042 |
0,093 |
|
KVM-I |
0,035 |
0,046 |
0,061 |
KOK |
0,032 |
0,037 |
0,044 |
0,090 |
|
KLS-I |
0,035 |
0,045 |
0,055 |
KOVM-100 |
0,035 |
0,040 |
0,045 |
0,079 |
|
OL-E |
0,035 |
0,045 |
0,050 |
SKOL-80 |
0,035 |
0,037 |
0,044 |
0,089 |
|
OL-SÄ |
0,035 |
0,045 |
0,050 |
KLS |
0,031 |
0,037 |
0,045 |
0,106 |
|
|
|
|
|
VVM |
0,032 |
0,038 |
0,045 |
0,093 |
Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali keemilisest ja mineraalsest koostisest
Kristalse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel.