Требуемые условия завершения
Materjal on kaitstud Creative Commonsi litsentsiga: BY-NC-SA.
Raamatus on ülevaade sarruse spetsifikatsioonide ettevalmistamisest, sarruse tööjoonistest ,sarruse lõikamisest, -painutamisest, töövuukidest, sarruse tööde vastu võtmisest ja ohutushoiust sarrusetöödel.
Raamatus on ülevaade sarruse spetsifikatsioonide ettevalmistamisest, sarruse tööjoonistest ,sarruse lõikamisest, -painutamisest, töövuukidest, sarruse tööde vastu võtmisest ja ohutushoiust sarrusetöödel.
Töövuugid
Töövuuk on etteplaneeritud tarindi katkestuskoht, kus on võimalik tööd jätkata, ilma tarindit nõrgestamata. Töövuugid tähistatakse joonisel üldjuhul Skeemil 0 toodud tingmärgiga (paralleeljooned).
Skeem 0
Töövuuke moodustatakse kahel põhimõttel:
- lähtuvalt konstruktsioonidest (plaadi ja seina ühenduskohas, plaadi ja posti ühenduskohas, seina ja plaadi ühenduskohas Foto 1)
- lähtuvalt mõistlikust töömahust (vuuk ühes tarindi osas, näiteks seina keskel Foto 2)
Betooni tööde puhul katkestatakse betoon, sarrus jätkub läbi vuugi ülekatte pikkuse võrra. Vaata Foto 1.
Foto 1
Foto 2Töövuugi asukoha võib määrata deformatsiooni vuugi asukoht. Fotol 3 on näide deformatsiooni vuugi kohale moodustatud töövuugist seinas. Deformatsiooni vuuk asub välisseinas, seetõttu on vuuk kaetud spetsiaalse kummilindiga.
Foto 3
Töövuukidele esitatakse välisseintes veepidavuse nõuded, seetõttu on kasutusel tarindites erinevad vett pidavad vuugilindid (Fotol 1, must lint seina peal). Samal põhimõttel tagatakse veetihedus vertikaalsete töövuukide puhul seintes.
Ühe võimalusena saab töövuuke ristuvate seinte ja ka lagedega moodustada jätkuraua karbi abil. Fotol 4 on näha, kuidas seinale on paigaldatud karp, millesse on paigutatud jätkusarrused. Betooni lahtirakestamisel avatakse karp ja jätkurauad sirgestatakse. Ühtlasi moodustab karp seina sisse tapi, mis on töövuugi uue ja vana osa liitmisel oluline ühendusdetail.
Foto 4
Töövuukide asukohad on ette antud projektis, kuid üldjuhul moodustatakse töövuugid ehitaja initsiatiivil ja kooskõlas projekteerijaga. Töövuugi planeerimisel lakke, tuleb ette näha täiendav sarrus vuugi tugevdamiseks. Lisaks tuleb vuugi planeerimisel jälgida konstruktsiooni töötamisskeemi. Vuuk planeeritakse piirkonda, kus paindemoment on nulli lähedane. See tähendab, et lihttala peal on töövuugi asukohta toe peal (keskel), jätkuva tala puhul on soovituslik piirkond 1/4...1/3 sildest.
Foto 3Töövuukidele esitatakse välisseintes veepidavuse nõuded, seetõttu on kasutusel tarindites erinevad vett pidavad vuugilindid (Fotol 1, must lint seina peal). Samal põhimõttel tagatakse veetihedus vertikaalsete töövuukide puhul seintes.
Ühe võimalusena saab töövuuke ristuvate seinte ja ka lagedega moodustada jätkuraua karbi abil. Fotol 4 on näha, kuidas seinale on paigaldatud karp, millesse on paigutatud jätkusarrused. Betooni lahtirakestamisel avatakse karp ja jätkurauad sirgestatakse. Ühtlasi moodustab karp seina sisse tapi, mis on töövuugi uue ja vana osa liitmisel oluline ühendusdetail.
Foto 4Töövuukide asukohad on ette antud projektis, kuid üldjuhul moodustatakse töövuugid ehitaja initsiatiivil ja kooskõlas projekteerijaga. Töövuugi planeerimisel lakke, tuleb ette näha täiendav sarrus vuugi tugevdamiseks. Lisaks tuleb vuugi planeerimisel jälgida konstruktsiooni töötamisskeemi. Vuuk planeeritakse piirkonda, kus paindemoment on nulli lähedane. See tähendab, et lihttala peal on töövuugi asukohta toe peal (keskel), jätkuva tala puhul on soovituslik piirkond 1/4...1/3 sildest.