5. Sooja-erjuhtivust mõjutavad tegurid.

Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali poorsusest

Mida kergem (poorsem) on materjal, seda väiksem on tema sooja-erijuhtivus.

t

Põhilised ehitusmaterjalid on poorse struktuuriga, ning koosnevad kõvast ainest, mis moodustab materjali skeleti, ja õhust, mis täidab materjali vahel olevad poorid. Poorides oleva õhu sooja-erijuhtivus ( λ2) sõltub pooride läbimõõdust. Poorse materjali sooja-erijuhtivuse (λ)väärtus on materjali ja õhu sooja-erijuhtivuse summa λ = λ 1 + λ2 (W/moK).

Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest

s

Materjali niiskumisel sooja-erijuhtivus suureneb. Materjali niiskumisel tõrjub vesi kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Vee sooja-erijuhtivus on aga ligikaudu 20 korda suurem kui õhul. Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu sooja erijuhtivust.

Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali temperatuurist

Ehitusmaterjalide sooja-erijuhtivus sõltub ka materjali keskmisest temperatuurist, milles toimub sooja vool. Temperatuuri tõusuga suureneb materjali sooja-erijuhtivus.

Soojusjuhtivusteguri sõltuvus isolatsiooni keskmisest temperatuurist

Toode

Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril

Toode

Soojusjuhtivustegur l(W/mK) isolatsiooni keskmisel temparatuuril

10oC

50oC

100oC

10oC

50oC

100oC

300oC

KIM-AL

0,035

0,046

0,061

KK

0,030

0,035

0,042

0,093

KVM-I

0,035

0,046

0,061

KOK

0,032

0,037

0,044

0,090

KLS-I

0,035

0,045

0,055

KOVM-100

0,035

0,040

0,045

0,079

OL-E

0,035

0,045

0,050

SKOL-80

0,035

0,037

0,044

0,089

OL-SÄ

0,035

0,045

0,050

KLS

0,031

0,037

0,045

0,106





VVM

0,032

0,038

0,045

0,093


Sooja-erijuhtivuse sõltuvus materjali keemilisest ja mineraalsest koostisest

Kristalse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel.