5. Erinevad arvutused

Kuna geomembraane paigaldatakse ka nõlvadele (nt prügilate nõlvad) tekivad geomembraanides erinevad pinged. Paigaldades pinnast geomembraani peale, üritab pinnas vajuda allapoole tõmmates nii endaga kaasa ka geomembraani. Kui viimane pole piisavalt tugev, ta katkeb ning konstruktsioon puruneb ning tekib tõsine oht keskkonnareostuseks. Kõikidele geomembraanidele antakse tehnilistes spetsifikatsioonides ette tõmbejõud, mida ta kannab. Kuna looduses olevad tingimused on väga erinevad laboritingimustest, tuleb geomembraani tugevust arvutustes vähendada varuteguriga. Selle arvutamiseks läheb vaja näiteks teada geomembraani laboris saadud tõmbetugevust, kaldenurka, paigaldatud geomembraani laiust ja pikkust ning erinevaid parameetreid all ja peal oleva pinnase kohta (mahukaal, nidusus).

Vältimaks geomembraani libisemist nõlvustelt, tuleb ta otstesse ankurdada. Ankurduse efektiivsus arvutatakse – kui suurt ankurdust on vaja, mis jõud mõjuvad geomembraanile ankurduse sees ja vahetus läheduses. On olemas erinevad ankurduse viisid (nendest saab infot soovi korral erialakirjandusest) ning iga viisi jaoks on olemas omad kontrollarvutused. Ka siin on võtmeküsimuseks geomembraani tõmbetugevus, et ta ei katkeks murdekohtades. Samuti on tähtsad pinnase ja geomembraanivahelised hõõrdeomadused tagamaks, et nõlvast tulenev tõmbejõud ei tõmbaks geomembraani ankurdusest välja.

Pilt5
Geomembraan paigaldatuna nõlvale [1]

Pilt6
Näide joonisest, mille aluse määratakse geomembraani vajalik tõmbetugevus nõlvadel [2]

Kuna geomembraanid pole absoluutselt vee- ega gaasikindlad, tuleb arvutada välja ka võimalikud lekkesuurused, et saaks juba projekteerimise käigus tegeleda antud küsimustega. Samuti võib paigalduse käigus tekkiga paigalduspingetest geomembraani auke, läbi mille näiteks reovesi võib sattuda pinnavette. Teoreetiliselt on võimalik välja arvutada kui suur võib olla reostuse määr. Selliste potentsiaalsete ohtude tõttu ehitatakse kõikidele uutele prügilatele alla ka savikihid (vaata pilti allpool).

Pilt7