Loeng 11. Ehituskorraldus 1

Väljakujunenud valed arusaamad

• Tellija arvab, et ta saab ehitise loomise protsessiga ise hakkama.
• Tellija jälgib ainult projekteerimiskulusid, valides projekteerija vähempakkumisel.
• Peaprojekteerijaks tellija ees jääb arhitekt.
• Projekti vastu hakatakse huvi tundma siis, kui kogu projekt on valmis.
• Ehitushanke peanõustaja kaasamine protsessi peale projekti valmimist võib olla juba hilja.
• Ehitushange koostatakse liiga karm ning jäetakse sisulised küsimused läbi töötamata.
• Tihti tekkib tellijal arvamus, kui ta saab ehitusettevõtjaga lepingu sõlmitud, on tema töö tehtud.

Võimalikud tagajärjed kui tellija on kaotanud kontrolli kogu protsessi üle

• Oluliselt kõrgem ehituse hind.
• Oluliselt hilisem valmimistähtaeg.
• Tulemus ei ole see, mida tellija esialgselt ette kujutas.
• Tellija pankrott.
• Lõputud kohtuvaidlused.
• Pangad ei taha finantseerida ehitusprojekte (enne kasutusluba).
• Rikutakse inimsuhted.

Kuidas seda olukorda muuta?

Kindlasti tuleb muuta tellija suhtumist ettevalmistamise ja projekteerimise faasi, mis on protsessid mis määravad ca 80% tulevastest ehituse kuludest, samas moodustades ise marginaalse osa ehitusmaksumusest.

Mõistlik oleks kaasata ehituse loomise protsessi kohe protsessi algusest professionaalne ehitusjuht,
kellel on pidev kogemus kõigi faaside juhtimisel.

Tuleks parandada hankeprotsessi kui tervikut -hangete tulemused ei tohiks kordades erineda.

Tuleks parandada riigi kui ehituse tellija rolli just idee ja kavandamise faasis, mis parandaks riigihangete ehitusprojekteerimise kvaliteeti.