Ajaplanerimine
Mida teha, kui sa ei saa ülesannet alustatud või ei suuda seda lõpetada?
Paljud inimesed on nõus väitega, et üks raskemaid osi aja planeerimise juures on ülesannete alustamine. Tegevuste edasi lükkamine, viivitamine võib olla seotud järgnevaga:
- veendakse ennast, et mõni vähemtähtis töö on olulisem või meeldivam
- liigutakse sageli ühelt ülesandelt teisele ja ei jõuta ühegagi neist eriti kaugele
- räägitakse oma tööst, aga tegudeni ei jõuta
- on raskusi kirjatöö alustamisega (nn kirjutamistõrge)
- liiga palju aega kulutatakse näitlikustava materjali peale (nt tiitelleht, diagrammid) ja töö sisuline poole tegemisel jäädakse ajahätta
- leitakse palju põnevaid teleprogramme või lastakse sõpradel ennast kodust välja meelitada.
10 soovitust akadeemilise ülesande alustamiseks ning õigeaegseks lõpetamiseks
1. Muuda oma töökeskkond sobivamaks - sinu fookus ja kontsentreerumine olenevad keskkonnast.
- Sea oma töökoht korda. Ehkki koristamine võib olla ka üks tegevuse edasilükkamise sümptomeid, on üldiselt kergem alustada õppimist tühja laua taga ja puhtas toas.
- Vähenda lärmi. Mõnele sobib taustaks kostev muusika, mõnele mitte - ent tavaliselt teiste poolt tekitatud heliline taust segab keskendumist. Lahenduseks võib olla näiteks raamatukoguvaikusesse õppima minek.
- Põgene. Miks mitte minna kusagile mujale, kus on minimaalselt segajaid? Su tähelepanu peaks olema suunatud vaid ülesandele, seepärast võta kaasa ainult vajalikud märkmed ning materjalid.
2. Väldi tähelepanu kõrvalejuhtijaid. Kui sõbrad ahvatlevad sind kergelt tööst eemale, siis sa pead õppima nende kutsetele viisakalt ära ütlema. Riputa üles silt „palun mitte segada" ja selgita oma sõpradele, miks sa sellise sildi välja panid; „hiili" kusagile vaiksesse kohta õppima, ilma kellelgi asukohta ütlemata; või lülita telefon, MSN, Skype, e-maili programm ning teler välja. Üks võimalus on öelda sõpradele: „ma ei saa hetkel tulla, aga ma teen poole tunni pärast väikese pausi, kas siis sobib?"
3. Tööta väikeste osade kaupa, kuna siis on kontsentratsioon kõige kõrgem. Peale töölõiku anna endale lühike paus, minnes näiteks jalutuskäigule ning tegutse siis jälle edasi.
4. Leia viis, kuidas alustada. Sisemiste barjääride murdmine on oluline. Kirjutamisel on väga tavaliseks probleemiks tajutud ootus, et kirjutatu peaks algama muljetavaldava, lööva lausega. See ei ole vajalik, lihtsa definitsiooniga, probleemi püstitava väite või probleemiga alustamine on täiesti aktsepteeritavad. Kui sul puudub motivatsioon töö alustamiseks, siis püüa lühidalt mõelda laiemalt: sinu eriala, kraad ja karjäär ning kuidas praegune ülesanne on väike, ent oluline samm eesmärgile jõudmisel.
5. Tähelepanu positiivsele. Sa võid tunda ärevust ülesande lõpptähtaja pärast ning seetõttu on raske tegutsema hakata. Näiteks paljud üliõpilased on eksamite tõttu närvis või mõte teiste ees esinemisest ei lase ülesandele keskenduda. Üks viis sellega toime tulla, on näiteks sõbrale „proovieksami" või ettekande tegemine. Pööra tähelepanu positiivsetele asjaoludele - asjadele, mida sa oskad, mitte neile, mida sa veel ei oska; või headele tulemustele, millest sa soovid teistele rääkida, mitte neile, mis ei andnud õigeid vastuseid.
6. Sa ei pea töötama lineaarses järjestuses. Mõne suure töö puhul võib olla näiteks hea alustada hoopis lõppkokkuvõtte, töö tutvustuse või sisukorra visandamisest, kuna see annab sulle töö jaoks ideid.
7. Suured ülesanded väiksemaks. Kui sa kipud mahukale ülesandele alla jääma ja see takistab sind tööga alustamast, siis jaota ülesanne väiksemateks, saavutatavateks ning kontrollitavateks osadeks. Seejärel püüa iga päev midagi ära teha.
8. Tööta koos teistega. Koos teistega tööd tehes, on teil võimalus üksteist ergutada toetuse, huumori ja pisikese joogi või tassi kohviga peale igat õpiperioodi.
9. Kasuta vabu hetki õppimiseks (nt. bussi oodates, rongiga sõites, arsti vastvõtule oodates jne)
10. Küsi abi. Sa võid tunda puudust mõnest kindlast oskusest, mis on ülesande lahendamiseks vajalik (nt. matemaatikast, võõrkeelest või mõnest arvutiprogrammist) ja see hoiab sind tegutsemast. Ära karda abi küsida: küsi kaastudengitelt, juhendajalt või lektorilt nõu või uuri veebist erinevaid võimalusi.
Ja eelkõige: ära ole liiga suur perfektsionist! Me tahame kõik tööd hästi teha, ent väga hästi tegemine võtab enam aega - vara, mida tuleb hoolikalt jagada, et seda jaguks kõigi ülesannete jaoks õiglaselt. Perfektsionism võib takistada või edasi lükata tööga alustamist, kui tunned, et su pingutuse tulemused peavad olema veatud. Samuti nõuab veatu töö järjest kasvavat pingutust, mida lähemale sa jõuad perfektsionismile, seda vähem saad sa vastu. See aeg, mida sa vajad kõrgeimate tulemuste poole püüdlemiseks, leiaks tõenäoliselt paremat kasutust järgmise ülesande juures.