Milline õppija sa oled?

Milline mõju on võimetel õppimise edukusele?

Võimed on eelduseks, et olla edukas mingil kindlal alal ja tegevuses ning seda sinule omasel moel. Üldine arusaam on, et õppetöös on edukamad võimekamad inimesed, sest neil on eeldusi kohaneda ja tegutseda uutes tingimustes kiiremini ja kergemini.

Võimete teemast võid lähemalt lugeda selle ainekursuse karjääriplaneerimise teema juures (vt Enesemõistmine. Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?)

Intelligentsusteooriaid ja mudeleid on palju, õppimisstiili seisukohalt on üks rakenduslikumaid Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria (1983). Gardner väitis, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja on vähemalt 7 erinevat vaimset võimekust, millele ta ise lisas hiljem ka kaheksanda. See lähenemine võimaldab analüüsida, kuidas lood tähendusi ja arusaamist ja kuidas on sul tõhusam ja meeldivam õppida.

Mis on iseloomustab inimesi erinevate intelligentsuste puhul:

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus – selge suuline ja kirjalik eneseväljendus, hea õigekiri, hea keeletunnetus. Võime väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus – analüütiline ja loogiline andmete töötlus, diagrammide, valemite, seoste loomine. Võime väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.

Ruumilis-visuaalne intelligentsus – elav kujutlusvõime, hea eneväljendus piltides, kujundites, sümbolites. Võime orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus – valmisolek liikuda, aktiivselt osaleda ja ise kõike järgi proovida. See intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.

Muusikaline intelligentsus – hea mälu rütmide ja viiside peale, muusika emotsionaalne mõju. See väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.

Interpersonaalne ehk suhtlemisalane intelligentsus – tähelepanelikkus teiste inimeste vajaduste ja enesetunde suhtes, head sotsiaalsed oskused, empaatia. Võime märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soov teistega koostööd teha.

Intrapersonaalne ehk enesetunnetuslik intelligentsus – kõrge enesteadlikkus, endasse süüviv mõtlemine. Võime mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida.

Loodusteaduslik ehk naturalistlik intelligentsus – hea klassifitseerimise oskus, armastus looduse vastu, ökoloogiline mõtlemine ehk tundlikkus ja huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikad: Wikipedia.org , Unt, I. Andekas laps. Koolibri, 2005

Kui oled teinud testi analüüsimaks oma erinevaid intelligentsusi, siis on õige hetk neid tulemusi õppimise valguses tõlgendada.

Mõelge ja arutage paarilisega või grupis

Millised õppimisviisid kirjeldavad iga intelligentsuse liigi esindajaid?
Milliseid õpitehnikaid soovitaksite iga intelligentsuse liigi esindajale edukaks õppimiseks?