Õppimine ja õpioskuste arendamine

Õpioskused

Õpioskuste teema läbinuna üliõpilane teab, milline õppija ta on, ja oskab oma õppimiseelistusest lähtuvalt kohandada ja kasutada sobivaid õpioskuste tehnikaid paremate õpitulemuste saavutamiseks.

Õpiväljundid:

Üliõpilane

• analüüsib, milline õppija ta on ja kuidas see mõjutab tema õppimist
• teab peamisi õpioskusi ja nende tõhustamise tehnikaid
• kavandab eneseanalüüsile toetudes oma õppimise tõhustamise võimalusi

Mis on õppimine ja õppima õppimine?

Mis on õppimine?

Õppimist on läbi aegade väga mitmeti kirjeldatud. Levinud aruasaama kohaselt on õppimine uute teadmiste ja oskuste omandamine. Tegelikult on õppimine muidugi laiem ja sügavam kui lihtsalt uue meeldejätmine, sest õpitavast arusaamine ja selle omaksvõtt ei muuda ainult õppija teadmisi ja oskusi, vaid ka tema hoiakuid ja käitumist.

See, mida inimene arvab õppimisest, mõjutab tema õppimist väga palju. Näiteks võib õppimine kellegi jaoks olla vaid üks suurt pingutust nõudev kohustus, mis tuleb võimalikult vähese vaevaga kaelast ära saada. Samas kellegi teise jaoks on õppimine suurt avastamisrõõmu pakkuv protsess, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenemisvõimalusi.

Oletame, et näites kirjeldatud kaks inimest on Sinu kursusekaaslased. Milliseid erinevusi võid märgata nende õppimises? Kuidas nad käituvad loengutes, seminarides, praktikumides, eksamiteks valmistumisel? Hea, kui saate oma arvamusi paarilisega või grupis jagada.

Täida ka ÕPIPASSI esikaas, kirjeldades oma arusaama õppimisest.

Kas Sinu arusaam õppimisest motiveerib Sind õppima?

Õpimotivatsiooni tekkeks peab olema täidetud kaks eeldust:

• õpitav on õppija jaoks huvitav, selles on tema jaoks midagi väärtuslikku

• õppija usub, et õpitav on talle jõukohane ja ta tuleb õppimisega toime

Mõtle oma kõrgkooli õppekava ja õpingute peale – kas õpimotivatsiooni säilitamiseks vajalikud eeldused on täidetud?

• Kui Sinu õpingud tunduvad Sulle küll jõukohased, aga õpitav jätab ükskõikseks, siis tasub tagasi pöörduda selle ainekursuse karjääriplaneerimise teema juurde ja  põhjalikult analüüsida enda soove, huvisid, eesmärke jm. Võimalusel pöördu karjäärinõustaja poole või aruta lähedastega selle üle, mis Sind tõeliselt paeluda võiks ja kas leiad seda ka oma õppekavast.
• Kui Sulle tundub, et õpid küll huvitavat ala, kuid on keeruline õppekavas nõutavaga toime tulla, siis võib Sulle kasu olla selle ainekususe õpioskuste teemast, et tõhustada oma õppimisvõimet.

Keskkooli- ja kõrgkooliõpet saad võrrelda õppimise ja karjääri planeerimise osas (vt Õppimisvõimalused. Mille poolest erineb kõrgkooliõpe keskkooli omast?)

Motivatsiooni langus tabab aeg-ajalt vähemal või suuremal määral iga õppijat. Seepärast on oluline teada, kuidas sellest üle saada ning õpimotivatsiooni tugevdada. Leia järgnevast loetelust motivatsiooni toetavaid soovitusi:

• määra õppimismotiivid ehk mõjuvad põhjused pingutamiseks
• sea endale reaalsed eesmärgid
• naudi õppimist
• suhtu õppimisse positiivselt
• määra kindel ajakava
• ära mõtle õppimisele vabal ajal
• võrdle oma varasemaid õppimistulemusi praegustega
• selgita välja, mida on oluline õppida
• katseta erinevaid õppimisviise ja –võtteid
• seo õpitav reaalsete eesmärkidega oma elus
• hoia oma õppevahendid korras ja funktsioneerivana
• premeeri end heade õpitulemuste eest

 Allikas: Beljajev , R.,  Vanari, K. Õppimine ja õppimioskuste arendamine täiskasvanuna. 2005, lk 33

Kas õppimist saab õppida?

Jah, õppimist saab õppida. Õppima õppimine saab alguse tundmaõppimisest, kuidas õppija õpib ja milliseid võimalusi on õppimise parendamiseks. Nii tähendab õppima õppimine oma õppimise tugevate ja nõrkade külgede teadvustamist, tugevuste kasutamist oma eesmärkide saavutamisel ning nõrkuste arendamist. Õppimisoskus on nagu teisedki oskused – tuleb teada õigeid võtteid ja tehnikaid ning harjutada ja harjutada kuni saavutad vilumuse. Õppija oskusest õppida sõltubki õppimise edukus.

Õppima õppimine tähendab õppida oma õppimisse teadlikult suhtuma. Teadlik õppija teab

• Milline õppija ta on (mis on tema jaoks õppimine, hindab realistlikult oma võimeid ja eeldusi, teab mida ja kuidas talle meeldib õppida)
• Millised on õppimise tõhustamise võimalused (tunneb erinevaid õpitehnikaid ja -strateegiaid)
• Kuidas oma õpinguid korraldada (kuidas õppimist endale sobivalt planeerida ja tõhustada)

Õppimisoskus tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida: seada eesmärke, õppimist kavandada, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerida.

Nii on õppima õppimise esimene samm enda õppimise jälgimine. Kindlasti oskad välja tuua meetodeid, mida oled kasutanud ja millised neist mis tüüpi materjalide puhul on paremini toiminud. Milliseid erinevaid meetodeid oled katsetanud näiteks matemaatika valemite meeldejätmiseks või võõrkeelse teksti ümberjutustamiseks? See ongi juba oma õpioskuste parendamine kui jälgid oma õppimist, katsetad erinevaid võtteid ja valid välja tulemuslikumad, mida edaspidigi sarnases olukorras kasutada.

Selleks, et olla edukas õppija, tuleb endas arendada järgmisi omadusi:

1. Enesekindlus. Edukas õppija usub oma võimesse õpitavaga toime tulla. See uskumus kujuneb tavaliselt välja esimeste kooliaastate jooksul ja hiljem on seda arusaama muuta suhteliselt raske,kuigi mitte võimatu. Enesekindlus mõjutab inimest ka laiemalt – ta usub, et tuleb toime mitte ainult oma õppimisega, vaid ka eluga üldisemalt.

2. Vastutustunne. Edukas õppija võtab ise vastutuse oma õppimise eest. Ta on mõistnud, et õppimise tulemus sõltub temast endast. Sellega kaasneb ka sisemine motiveeritus – õpitakse eelkõige iseenda huvi pärast, mitte hinde või diplomi pärast.

3. Aktiivsus. Vastutuse võtmine oma õppimise eest on tihedalt seotud õppija aktiivsusega õppeprotsessis. Edukas õppija näeb ise vaeva teadmiste omandamiseks, seoste loomiseks, olulise eristamiseks, terviku moodustamiseks. Ta mitte ainult ei käi loengutes, seminarides ja praktikumides kohal, vaid küsib: kuidas ja mida võiksin sellest enda jaoks konkreetsemalt õppida. Nii on tegu nii välise kui sisemise õppimisaktiivsusega.

4. Loov hoiak. Mitte kõigis olukordades ei saa toimida harjumuspärase loogika järgi, mitte kõik materjalid pole kergelt kättesaadavad. Siis aitab loov lähenemine: milline tuttav võiks aidata, kust saab küsida, millised info- ja andmebaasid võiks vastaval alal kättesaadaval olla. Loov õppija ei tunnista võimatuid olukordi – kui ühtmoodi ei saa, proovib ta teistmoodi.

5. Julgus eksida. Mitte kellelgi ei tule asjad esimese korraga alati välja. Charles Handy on öeldnud: valestitegemine on õigesti tegemise osa. (Part of doing it right is doing it wrong). Õppimine tähendab suurema või väiksema riski võtmist ja iga riskiga kaasneb võimalus, et miskit läheb viltu. Edukas õppija teeb oma parima, kuid ei heitu ebaõnnestumistest. Ta õpib olukordadest ja ütleb endale: järgmisel korral proovin paremini.

Võrdle ennast eelpool toodud viie isiksuseomadusega. Millistes osades tunned end kindlana ja kus vajaksid arendamist?

 Allikas: Pilli, E. Õppimisoskused. 2008, lk 16

Enda paremaks mõistmiseks ning oma võimete ja oskuste analüüsimiseks vaata õppimise ja karjääri planeerimise osa materjale (vt Enesemõistmine. Hollandi test ja isksusetüübid ja Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?).

Mis on õpioskused?

Õpioskused on õppimisel vajaminevad oskused.

 Arutage paarilisega või grupis, milliseid oskusi teil läheb vaja, et olla õppimisel edukas.

Üldiselt on õppimiseks vaja osata

• Õppimist motiveerida (enda julgustamine, positiivne hoiak, huvi, saavutusmotiiv, …)
• Tööd organiseerida (sobiva õpikeskkonna loomine, aja ja tegevuste planeerimine,…)
• Infot koguda ja töödelda (keskendumine ja meeldejätmine, info mõistmine ja mõtestamine, …)
• Ennast kontrollida ja hinnata (enese õppimise analüüs ja tõhustamise võimalused)

Õppimise tõhustamine toimubki erinevate õpioskuste teadliku kasutamise ja parendamisega õpitehnikate abil. Õpitehnikad on õppimistegevuste väiksemaid osad, millest koosnevad kõik õppija tegevused õppimisel. Näiteks koosneb konspekteerimine kui õppimistegevus järgmistest õpitehnikatest: erinevat värvi pliiatsite kasutamine kirjutamisel, õigekiri, tekstis olulisemate osade allajoonimine, taandridade kasutamine, nummerdamine jne.

Vaata pilti kahest puuraidurist. Mõlema eesmärk on langetada puu. Milliseid sobivaid tehnikaid nad selleks kasutavad? Kumma tegevus tundub rohkem läbimõeldud ja miks? Kumb saavutab tulemuse väiksema aja- ja energiakuluga?

Õppimisega on samuti – kui Sul on sobivad töövahendid (õpitehnikad), kaitsevahendid (oskus oma motivatsiooni hoida ning vältida liigset stressi ja läbipõlemist) ja töövõtted (õppimise korraldamise oskused), siis on töötegemine (õppimine) nauditav ja tulemuslik.

Milline on õppimine kõrgkoolis ja siin vajalikud õpioskused?

Kõrgkooliõpe erineb mõneski mõttes Sinu eelmistest õppeasutustest ja eeldab Sinult ka teistsugust õppimist. Kõrgkoolis on kindlasti rohkem nii vabadust kui vastutust oma õpingute eest mis tähendab, et möödapääsmatu on olla teadlik ja ennastjuhtiv õppija. Kõrgkooliõppe erinevusest leiad ülevaate selle ainekursuse karjääriplaneerimise osast (LINK karjääriteemasse > õppimisvõimaluste osa > Mille poolest on kõrgkooliõpe erinev?).
Põhjalikumalt loe tudengi käsiraamatust “Õppimine kõrgkoolis” (ptk 5).

Ootamatult võid end leida olukorras, kus avastad end õppimisega seotud raskustes ja võibolla ei oska neile raskustele isegi sobivat nime anda. Teadlased on välja selgitanud, et peamised õppimistakistused on järgmised:

• Õpitu ei jää hästi meelde  
• Ei oska ajaga toime tulla  
• Keskendumisvõime jätab soovida  
• Kuulamisvõime ja konspekteerimisoskus on kasin  
• Ei saa loetud tekstist täpselt aru  
• Esineb raskusi kontrolltööde ja eksamitega  
• Lugemine on aeglasevõitu  
• Kirjalik eneseväljendusoskus jätab soovida  
• Õpikeskkond pole soodne   

Järgnevat õpioskuste testi täites saad mõelda, millised neist raskustest Sinu õppimist segavad.

TÖÖLEHT: Milliseid õpioskusi võiks veel lihvida?

Selle küsimustiku abil saad veidi analüüsida oma õpiharjumusi ja –hoiakuid. Loe kõik allpool esitatud 21 väidet läbi ja otsusta igaühe puhul kas see käib sinu kohta. Märgi väited, millega oled nõus.

1. Ma viidan õppetüki õppimisel ülearu palju aega.
2. Ööl enne eksamit või kontrolltööd tuubin tavaliselt mitu tundi järgemööda.
3. Kui ma tegelen oma huvialadega nii palju kui tahan, ei jätku aega õppimiseks. Kui ma õpin hoolega, ei jätku aega muudeks asjadeks.
4. Tavaliselt mängib mul õppimise ajal teler või muusika.
5. Ma ei suuda kaua aega järjest istuda ja õppida ilma, et väsiksin kiiresti.
6. Istun loengus, kuid kuulamise asemel unistan, mõtlen muudest asjadest või jään tukkuma.
7. Mõnikord ei saa ma oma kirjutatud konspektist aru.
8. Sageli olen loengus hoopis valed asjad oma konspekti üles kirjutanud
9. Ma ei vaata oma konspekte semestri kestel aeg-ajalt üle, et valmistuda semestri lõpus toimuvaks kontrolltööks/eksamiks.
10. Kui olen lugemisega peatüki lõppu jõudnud, ei mäleta enam, millest ma just lugesin.
11. Ma ei oska otsustada, mis on tekstis kõige olulisem.
12. Mulle ei jää loetu pikaks ajaks meelde ja seepärast pean tuupima ööl enne kontrolltööd või eksamit.
13. Ma kaotan palju punkte (ei saa head hinnet) esseede ja teiste kirjalike tööde eest ka siis, kui tegelikult materjali hästi tean.
14. Ma õpin kontrolltööks/eksamiks korralikult, aga kui sinna kohale lähen ja tegema hakkan on pea äkki täiesti tühi.
15. Enne kontrolltööd/eksamit ei õpi ma süsteemselt vaid juhuslikult, ühelt teemalt teisele hüpeldes.
16. Sageli avastan lugemise ajal, et süvenen üksikasjadesse ja loetu põhiideed ja tervikut on raske jälgida.
17. Ma muudan oma lugemiskiirust harva vastavalt teksti sisu raskus- või tuttavlikkuse astmele.
18. Soovin, et oskaksin kiiremini lugeda.
19. Kui antakse kontrolltöö/eksami ülesanded, olen nii erutatud, et ei suuda kuidagi vastamisega alustada.
20. Tavaliselt teen oma kirjalikud kodused ülesanded viimasel õhtul/ööl enne esitamistähtaega.
21. Ma ei suuda oma mõtteid selliselt korrastada, et neid saaks mõistlikult paberile panna.

Kui nõustusid kahe või enama väitega mistahes kategoorias, siis analüüsi ja uuri lähemalt selle õpioskuse parendamisvõimalusi. Need kategooriad, kus nõustusid korra või üldse mitte, pole sulle ilmselt probleemiks

Väited 1, 2, 3 - ei oska ajaga toime tulla
Väited 4, 5, 6 - keskendumisvõime jätab soovida
Väited 7, 8, 9 – kuulamis- ja konspekteerimisoskus on kasin
Väited 10, 11, 12 – ei saa loetud tekstist täpselt aru
Väited 13, 14, 15 – esineb raskusi kontrolltööde ja eksamitega
Väited 16, 17, 18 – lugemine on aeglasevõitu
Väited 19, 20, 21 – kirjalik eneseväljendusoskus jätab soovida

Allikas: http://www.ucc.vt.edu/stdysk/checklis.html

Milline õppija sa oled?

Järgnevalt keskendume kõrgkoolis õppimisel olulistele õpioskustele -  keskendumine, mõtlemine ja meeldejätmine, teadusteksti lugemine, akadeemiline kirjutamine, suulise ettekande koostamine ja esitlemine ning edukas toimetulek hindamisel – ja nende parendamise võimalustele.

Õppimiseks sobiva keskkonna loomise ja õppimistegevuste planeerimise juures on ajajuhtimisoskus läbiv ja sellest on juttu eespool ajajuhtimise teema juures (vt Millised on ajaplaneerimise abilised? ja Millised on praktilised ajajuhtimise nipid?).

Alustame aga algusest ehk ennastjuhtiva õppija esimesest sammust ja otsime vastust küsimusele “Milline õppija ma olen?”“

Millised on sinu õpiharjumused ja -hoiakud?

Suur osa sellest, kuidas inimene eelistab õppida, tuleneb õpiharjumustest ja -hoiakutest. Õpiharjumus on kujunenud pika aja jooksul tavapäraseks tegevusviisiks. Harjumuse jõud on suur. Kui inimesel on kujunenud õpiharjumus, siis selle abil toimub õppimine ilma erilise pingutuse ja suure häälestumise ja korraldamiseta, lihtsalt korratakse kindlakskujunenud viisil õpitegevusi. Harjumused on seotud õpioskustega – me oleme harjunud kasutama teatud õpioskusi. Näiteks harjumus teadusteksti lugemisel märkmeid teha on üks konspekteerimisoskuse tehnika.

Õppimisharjumused võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenevalt sellest, kas nad soodustavad või pidurdavad õppimist. Näiteks võib teadusteksti lugemisel olla harjumuseks kujunenud pähklite näksimine, mis ei ole õpioskus, kuid aidates õppijal lugemisele häälestuda toetab teadustekstist arusaamist. Samas võib selline harjumus olla ka õppimist takistav, kui loetu mõistmise asemel keskendutakse näiteks tervete pähklite välja otsimisele.

Mõtle Millised on sinu õpiharjumused? Kuidas need on tekkinud?(mõtle oma kooliajale) Millised harjumused on paremini töötanud, millised halvemini? Näiteks kas eelistad uut materjali omandada tunnis teistega arutledes või üksi kodus õpikut lugedes?

TÖÖLEHT: Millised on sinu õpiharjumused?

Millised on Sinu tööharjumused ning kas oled hommiku- või õhtuinimene, saad testida ajaplaneerimise osas (vt Rutiin ja tööharjumus, test "Oled sa hommiku- või õhtuinimene?)

Lisaks õpiharjumustele mõjutavad igapäevast õppimist ka meie väärtushinnangud ja uskumused õppimise kohta ehk õpihoiakud. John Biggs eristab pindmist ja sügavat õpihoiakut.

Üliõpilase õpihoiak muutub lähtuvalt konkreetsest situatsioonist. Nii võid erinevatel ainekursustel olla erineva õpihoiakuga. Näiteks otsid osades õppeainetes iseseisvalt lisamaterjale probleemide mõistmiseks, kuid mõnes üldaines tuubid eksamiks olulisemaid fakte pähe nende tegelikku tähendust mõistmata.

Mõtle, millistel juhtudel on Sul kalduvus õppida pinnapealselt ja mis on selle põhjused?

Kirjelda ka õppimisolukordi, kus oled tundnud suurt huvi aine vastu ja süvenenud õpitusse põhjalikult ja mitmekülgselt? Milliseid õppimisviise oled neis olukordades kasutanud?

TÖÖLEHT: Milline on sinu õpihoiak?

Milline on sinu õpistiil?

Õppimiseelistusi mõjutab õppija õpistiil ehk viis, kuidas ta eelistab infot vastu võtta, töödelda, meelde jätta ja esitada.  Iga õppija tegutseb, suhtleb, mõtleb talle omasel viisil. Õpistiilide liigitusi on mitmeid ja mõnede liigituste kohta leiad lisainfot tudengi käsiraamatust „Õppimine kõrgkoolis“ (ptk 14). Üldjuhul ei ole õppijad väga selgelt ühegi stiili esindajad, vaid pigem kalduvad eelistama ühte stiili, kuid kasutavad erinevate õpistiilide elemente. Meie eelistused võivad ka aja jooksul muutuda. Oma õpistiili tundmine  aitab sul:

• Teha kindlaks oma akadeemilised tugevused ja nõrkused
• Õppida tulemuslikumalt
• Olla probleemide lahendamisel paindlikum, eriti teistega koos töötades.

Ühe tuntuma õpistiilide jaotuse on esitanud Peter Honey ja Alan Mumford, kes kirjeldavad õppijaid nelja eelistatud õpistiili abi – tegutsejad, mõtisklejad, teoreetikud ja pragmaatikud . See õpistiilide jaotus tugineb Kolbi kogemusliku õppimise etappidele: kogemus, reflektiivne vaatlus, abstraktne üldistamine ja aktiivne katsetamine. Õppimisel läbitakse kõik need etapid, kuid õppijad lähtuvalt oma isiksusetüübist eelistavad ühte etappi teistest enam.

• Tegutsejad eelistavad õppimise esimest faasi, kus toimub uue kogemuse saamine.
• Mõtisklejad eelistavad õppimise teist etapp, kus toimub refleksiivne vaatlemine jälgides uut olukorda ja mõtestades kogetut.
• Teoreetikud eelistavad õppimisel abstraktset kontseptualiseerimist, mis tähendab keskendumist loogikale, mõistetele ja teooriatele.
• Pragmaatikud eelistavad õppimisprotsessi viimast faasi ehk aktiivset eksperimenteerimist.

Analüüsi ennast õppijana, millised tugevused ja nõrkused omaks võtad ja kuidas kõige tulemuslikumalt õpid:

TÖÖLEHT: Milline on sinu eelistatud õpistiil?

Mitmed kaasaegsed õpiteooriad seavad küll õpistiilide vajalikkuse ja olulisuse kahtluse alla, kuid kindlasti aitab meie õppimisele kaasa teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame.

Allikas: Honey P, Mumford A. The Manual of Learning Styles. 1992
                                                                                                                   Lisainformatsioon: www.peterhoney.com

Mõtle, kuidas mõjutab Sinu õpistiil loengutes konspekteerimist materjalide kordamist teistega koos õppimist eksamiküsimustele vastamist

Õppijatüübid

Ükski õppijatüüp ei ole parem kui teine. Igal tüübil on oma tugevad ja nõrgad küljed ning eelistatavad õppimisviisid.

Milline mõju on Sinu juhtival meelel õppimise edukusele?

Õppimisstiile saab eristada ka meelte alusel – millise tunnetuskanali abil eelistame ümbritsevat infot vastu võtta. Traditsiooniliselt räägitakse siinkohal VAK-meetodist (Bandler-Grinder), sest inimesed omandavad uut infot peamiselt kolmel viisil.  VAK-meetod tähendab visuaalset, auditiivset või kinesteetilist õpistiili. Osale jääb uus info paremini meelde, kui nad näevad õpitavat – see on visuaalne stiil. Teistele sobib hästi kuulmise kaudu uute teadmiste salvestamine ehk auditiivne stiil. Kinesteetiline stiil tähendab õppimist tegemise, harjutamise, iseavastamise kaudu.
Kuidas sina kõige paremini õpid? Kontrolli oma arvamust ka järgnevale küsimustikule vastates:

TÖÖLEHT: Millist tunnetuskanalit kasutad info vahendamisel kõige enam?

 Allpool on 3 alternatiivi. Vali endale sobivaim ja anna sellele 3 punkti, järgmisele 2 punkti ja kõige vähem sobivale 1 punkt.

Kuidas oma VAK eelistust õppimisel kasutada?

Inimesed on harva puhtalt vaid ühte tüüpi õppijad, seepärast loe kõiki õppimissoovitusi ja leia endale kasulikke ideid, mida katsetada. Kui tead oma eelistatud info vastuvõtmise stiili ja suudad oma õppimist vastavalt kohandada, siis mõjub see kindlasti positiivselt õpitulemustele.

Soovitusi visuaalsele õppijale

Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha.
Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus visuaalne õpistiil. Kui oled samuti visuaalne (vaadates) õppija, siis võiksid talitada järgmiselt:

• Kirjuta õpitav üles. Teksti nähes jääb see paremini meelde.
• Vaata inimest, kes Sinuga räägib; see aitab tähelepanu kuulatavale koondada.
• Sulle sobib rohkem üksiolles õppimine.
• Püüa töötada vaikses kohas. Kui vaja, kasuta kõrvaklappe. Mõnele visuaalsele õppijale sobib nõrk taustmuusika, proovi järele.
• Kui midagi jääb tähele panemata või arusaamatuks (seda võib suulise seletuse puhul kergesti juhtuda), küsi julgesti õppejõult üle.
• Tee õppimise ajal palju märkmeid: kirjuta faktid, üksikasjad, teemakohased sõnad, valemid jmt üles.
• Kui oled märkmeid või konspekti teinud, siis korrates kata tekst kinni ning püüa peast ümber kirjutada. Ümberkirjutamine aitab Sul kõige paremini asju meelde jätta.
• Märgista (hihglight) tähtsad kohad tekstis värviliselt. Selleks on isegi spetsiaalsed neoonvärvidega markerid olemas.
• Sõnasta enne õppima asumist konkreetsed eesmärgid, mida saavutada tahad (jätad sõnad meelde, saad teoreemi sõnastuse selgeks, õpid luuletuse pähe, lahendad kolm matemaatikaülesannet...). Kirjuta need endale üles ja pane õppimise ajaks nähtavale kohale. Töötamise ajal heida eesmärkidele aeg-ajalt pilk peale.
• Enne õppetüki lugema hakkamist vaata see esmalt üle, pane tähele pilte, pealkirju, rasvaselt trükitud teksti...
• Hea, kui su töölaud oleks uksest eemal ja aknast poleks näha, mis väljas toimub. Klassiruumis on sinu jaoks parimad kohad teistest eespool. Siis jääb silma vähem häirivaid tegureid.
• Valmista kindlasti õpitavate sõnade, valemite, aasta-arvude, definitsioonide jmt kohta sedelid. Vaata neid tihti. Kirjuta peast olulisi asju välja ja võrdle siis sedelitel olevaga.
• Kus vähegi sobib, illustreeri oma kirjalikke kodutöid (värvilised või allajoonitud pealkirjad ja tähtsamad lõigud, pildid, joonised, graafikud...).
• Kui võimalik, kasuta nii õppimiseks kui oma ettekannete näitlikustamiseks diagramme, tabeleid, kaarte, jooniseid, filme, arvutit.

Soovitusi auditiivsele õppijale

Auditiivne õppija on kuulmismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale sõnalisel kujul kuulda.
Kõikidest õppijatest on umbes 15% ülekaalus auditiivne õpistiil. Kui oled samuti auditiivne (kuulates) õppija, siis võiksid talitada järgmiselt:

• Õpi võimaluse korral koos sõbraga, nii saate teineteisele ette lugeda ning omavahel materjali teemal rääkida. Sedasi Sa KUULED õpitavat.
• Eelista üksinda töötamisele grupitööd.
• Hästi jääb Sulle meelde see, mida ise kellelegi teisele selgitad või õpetad.
• Ütle meeldejäetavat mitu korda valju häälega välja.
• Kordamisel jutusta endale õpitut valju häälega.
• Kui õppejõud midagi selgitab, küsi tingimata üle, kui midagi arusaamatuks jääb.
• Palu õppejõult, et võiksid mõned kodutööd teha suulise ettekande või helisalvestuse vormis.
• Tee tähtsamatest asjadest oma helisalvestused ja kuula neid korduvalt. Salvestamiseks saad kasutada magnetofoni või arvutit.
• Lugemisel libista pilk üle piltide, pealkirjade ja esiletõstetud kohtade ning ütle valjult, mida need Sinu arvates kirjeldavad või selgitavad.
• Tee õpitavate sõnade, valemite, aasta-arvude, definitsioonide jmt kohta sedelid ning lappa ja loe neid korduvalt valju häälega. Võid sedelitel ka erinevaid värve kasutada.
• Sõnasta enne õppima asumist konkreetsed eesmärgid, mida saavutada tahad (jätad sõnad meelde, saad teoreemi sõnastuse selgeks, õpid luuletuse pähe, lahendad kolm matemaatikaülesannet...). Iga kord, kui tööd alustad, ütle oma eesmärgid valjusti välja.
• Kui loed, siis püüa seda alati valjusti teha. Kui kuuled loetud sõnu, saad neist paremini aru ja materjal jääb kergemini meelde.
• Sulle jääb riimis teks paremini meelde. Proovi õpitavat värssidena üles kirjutada ja neid siis kasvõi läbi laulda.
• Püüa oma konspektid korralikult kujundada (kasuta joonelist või ruudulist paberit, erinevaid värve, pilte...). Nägemismäluga inimestele jäävad suvalise kujundusega asjad meelde, Sinule tuleb aga kasuks, kui kirjutatu süsteemne ja seda kena vaadata on.

Soovitusi kinesteetilisele õppijale

Kinesteetiline õppija on liikumismäluga õppur, kes eelistab õppimise ajal liikuda ja kõike käeliselt läbi teha (puudutada, kirjutada...). Kõikidest õppijatest on umbes 5% ülekaalus kinesteetiline õpistiil. Kui oled samuti kinesteetiline (liigutades) õppija, siis võiksid talitada järgmiselt:

• Et paremini sedelitele või konspekti kirjutatut meelde jätta, kõnni kordamise ajal ringi.
• Kui loed raamatust lühijuttu või ühte peatükki, siis proovi niinimetatud tervikult osale meetodit. Esmalt omanda loetavast üldpilt: vaata üle pildid, loe pealkirjad ning esimene ja viimane lõik. Püüa niiviisi kogu tekstist ülevaade saada. Pärast seda loe kogu tekst tervikuna.
• Kui tunned vajadust liigutada (niheleda), püüa seda teha nii, et teisi ei häiriks. Liiguta jalalabasid, tee sõrmeharjutusi või mudi käes pehmet palli/mänguasja.
• Kui laua taga istumine õppimiseks ei sobi, katseta kõhuli või selili lamamist. Samuti proovi õppida lamamistoolis või istumispadjal. Ehk leiad sobivaima asendi.
• Sulle võib sobida õppimine muusika saatel (barokkmuusika on selleks parim, vali rütmimuusika ebasobivaim).
• Kasuta oma töökoha kujundamiseks/dekoreerimiseks värvilisi pabereid või muud värvilist. Meelisvärvi nägemine aitab sind keskenduda. Samal põhjusel proovi võimaluse korral lugeda läbi värvilise klaasi/kile. Katseta erinevaid värvitoone ja leia sobivaim.
• Õppides tee sageli vaheaegu, kuid tule kiiresti tagasi. Parim töögraafik on 3-5 minutine paus iga 15-25 minuti õppimise järel.
• Sõnade või lausete meeldejätmisel sule silmad ja kirjuta sõnad sõrmega kujuteldavale tahvlile. Kujuta seejuures sõnu enda silme ette. Püüa neid sõnu ka oma peas kuulda.
• Kui hiljem meeldejäetut meenutama pead, sule silmad ja püüa seda kõike oma vaimusilmas uuesti näha.
• Uue materjali omandamisel valmista sedeleid, teemakohaseid mängukaarte, lauamänge või mistahes muid vahendeid, mis õppimist liigutustega seob.

Soovituste allikas: Peil, I. Õpime õppima. 2007

Milline mõju on võimetel õppimise edukusele?

Võimed on eelduseks, et olla edukas mingil kindlal alal ja tegevuses ning seda sinule omasel moel. Üldine arusaam on, et õppetöös on edukamad võimekamad inimesed, sest neil on eeldusi kohaneda ja tegutseda uutes tingimustes kiiremini ja kergemini.

Võimete teemast võid lähemalt lugeda selle ainekursuse karjääriplaneerimise teema juures (vt Enesemõistmine. Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?)

Intelligentsusteooriaid ja mudeleid on palju, õppimisstiili seisukohalt on üks rakenduslikumaid Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria (1983). Gardner väitis, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja on vähemalt 7 erinevat vaimset võimekust, millele ta ise lisas hiljem ka kaheksanda. See lähenemine võimaldab analüüsida, kuidas lood tähendusi ja arusaamist ja kuidas on sul tõhusam ja meeldivam õppida.

Allikad: Wikipedia.org , Unt, I. Andekas laps. Koolibri, 2005

Kui oled teinud testi analüüsimaks oma erinevaid intelligentsusi, siis on õige hetk neid tulemusi õppimise valguses tõlgendada.

Kui valmis oled iseseisvaks õppimiseks?

Kõrgkoolile on omane suur iseseisva töö osakaal – õpimaterjali tuleb omandada ise oma tööd planeerides ja korraldades, seades eri õpiülesandeid tähtsuse järjekorda ja hoolitsedes tähtaegadest kinnipidamise eest. Õppijad tulevad iseseisva õppimisega erinevalt toime.
Võib eristada sõltuvaid, huvitatud, kaasatud ja enesejuhitud õppijaid.

Õppijate valmisolek iseseisvalt õppida suureneb, mida enam õpitav valdkond neile omaseks saab. Nii on sissejuhatavates ainetes enam konkreetsete juhtnööridega lühikesi töid ning erialastes ainetes, mis toimuvad õpingute lõpus, enam iseseisvaid projekte, näiteks lõputöö kirjutamine.

Järgnev test võimaldab välja selgitada Sinu iseseisvaks õppimiseks vajalike oskuste taset. See info on oluline enda kui õppija arendamiseks.

TÖÖLEHT: Hinda oma valmisolekut iseseisvaks õppimiseks!

Kokkuvõtteks

Aeg on teha kokkuvõtteid, mida sa endast kui õppijast selle peatüki käigus teada said. Leia üles oma ÕPIPASS, kuhu jõudsid eelmise peatüki ajal kirjutada kokkuvõtte oma õpikäsitlusest - mis on õppimine sinu jaoks!

Vaata üle peatükk „Milline õppija Sa oled?“,  tuleta meelde arutelusid ja leia üles täidetud eneseanalüüsilehed. Täida ÕPIPASSI väljad:

• Minu õpiharjumused, mis toetavad õppimist (abiks eneseanalüüs töölehelt „Millised on Sinu õpiharjumused“)
• Minu intelligentsused (abiks võimetetesti tulemused karjääriplaneerimise teemast Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?)
• Minu tunnetuskanalid (abiks eneseanalüüs töölehelt „Millist tunnetuskanalit kasutad info vahendamisel kõige enam!“)
• Minu õpistiilid (abiks eneseanalüüs töölehelt „Milline on Sinu õpistiil?“)
• Minu õppimist iseloomustab valdavalt (abiks eneseanalüüs töölehelt „Milline on Sinu õpihoiak?“)
• Olen eelkõige (abiks eneseanalüüs töölehelt „Hinda oma valmisolekut iseseisvaks õppimiseks!“)

Kuidas õpioskusi arendada?

Kuidas oma õpioskusi hinnata?

Nüüd, kui oled teadlikum sellest, milline õppija Sa oled, on hea tulla tagasi õpioskuste teema juurde (meeldetuletuseks LINK teemale 1.4). Kindlasti oled nüüd valmis oma õpioskusi hindama, sest enne kui midagi arendada, on vaja teada hetkeseisu. Viiteid sellele, milliseid õpioskusi oleks vaja lihvida, leidsid juba esimeses peatükis, täites küsimustikku „Milliseid õpioskusi võiks lihvida?“.

TÖÖLEHT: Hinnang minu õpioskustele

Allolevas tabelis on esitatud 15 kõrgkoolis olulist õpioskust. Hinda oma oskust õppida järgmiselt:

• A-tulbas: hinda nimetatud oskuse olulisust eduka õppimise juures (6-ebaoluline; 7-väheoluline;  8- oluline; 9- suhteliselt oluline; 10-ülioluline)
• B-tulbas: hinda nimetatud oskuse taset enda juures (1-ei valda; 2- nõrk tase; 3-keskpärane tase 4- hea tase; 5- suurepärane tase)
• C-tulbas: lahuta tulbast A tulp B. Mida kõrgem on tulemus, seda prioriteetsema oskusega on tegemist.

 Minu arendamistvajavad õpioskused on (kirjuta tähtsuse järjekorras!) ......................................................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................................................

Lisa see loetelu ka oma ÕPIPASSI viimasele lehele, et tõhustamisplaane tegema hakates oleks oluline info Sinu õppimise ja sellekohaste soovide kohta ülevaatlik ja kergesti leitav.

Kuidas õpioskuste tõhustamist kavandada?

Kui eneseanalüüsi (vt Mis on õpioskused? ja Kuidas oma õpioskusi hinnata?) põhjal leidsid, et Sul on suur arenguruum õpioskuste tõhustamisel ehk mitmed oskused vajavad lihvimist, siis tee valik, millega soovid esmalt tegelema hakata. Kõike korraga muuta pole mõistlik, ikka väikeste sammude kaupa! Selleks aga on vaja sõnastada oma eesmärke ja panna paika tegevussammud.

Selle ainekursuse karjääriplaneerimise osas püstitasid oma õpingute eesmärgid. Vaata need üle ja vajadusel täienda. Tuleta meelde ka, mis on eesmärkide püstitamisel oluline tähele panna (vt Enesemõistmine. Millised on sinu eesmärgid?)

TÖÖLEHT: Minu õpioskuste tõhustamise plaan

Sõnasta oma õpioskuste tõhustamise eesmärk! 

Minu eesmärk on ….............................................................…………………………………………………………………...

…...................................................................………………………………………………………………….…………………...

…...................................................................………………………………………………………………….…………………...

Eesmärgi saavutamiseks täpsusta õpioskuste tõhustamise kava täites tabel järgmiselt:

1. Selleks vali välja 2-3 oskust, mida Sinu hinnangul on vaja enda juures kõige enam arendada, ning kirjuta need allolevasse tabelisse.
2. Kirjelda, millega sa ei ole konkreetse õpioskuse juures rahul. Kas Sa pole rahul praeguste tulemustega? Kas Sul on mõni õppimist pidurdav harjumus? Kas Sul on pindmist õppimist soodustavad õpihoiakud?
3. Mõtle, mida peaksid tegema, et valitud oskust tõhustada. Kas on Sul vaja juurde teadmisi, kuidas seda teha? Kas Sa pead loobuma mõnest praegusest halvast harjumusest õppimise juures? Kas Sa peaksid kellestki eeskuju võtma? Siin saad kasutada kursuse materjale, mis kirjeldavad õpioskuste kaupa nende tõhustamise võimalusi (tehnikaid).
4. Kirjuta, kuidas Sa tead, et oled nüüd oluliselt oma oskust parandanud. Millised tõendid osutavad sellele, et oled õpioskust tõhustanud?

Millest tahan alustada? 

1. ……………………………………………………………………………………………………

2. ……………………………………………………………………………………………………

3. ……………………………………………………………………………………………………

4. ……………………………………………………………………………………………………

Kuidas õpioskuste tõhustamist kavandada? jätkub

Analüüsi endale seatud õpioskuste tõhustamise eesmärki eesmärgi seadmise SMART mudeli järgi
(vt Enesemõistmine. Mis on Sinu eesmärgid?) vastates järgnevatele küsimustele:

1. Kas see on minu või kellegi teise eesmärk?

Selgitus: Kas eesmärk väljendab sinu soove või on see kellegi poolt sulle antud kohustus. Näiteks „minu eesmärk on, et kõik algaja õppija kursuse materjalid oleksid loetud” on umbisikuline ja vähemotiveeriv. Selline sõnastus ei tekita positiivset reaktsiooni ja tahet õppida. Sellisel juhul tuleks eesmärki korrigeerida ning täpsustada, kes peaks olema materjalid läbi lugenud.

2. Kas eesmärk on sõnastatud positiivselt?

Selgitus: Inimene mõistab paremini positiivselt sõnastatud eesmärke. Näiteks ”minu eesmärk on, et ükski algaja õppija kursuse materjal ei jääks mul lugemata”, on negatiivse sõnastusega ning seda tuleb korrigeerida.

 3. Kas eesmärgi saavutamine sõltub minust?

Selgitus: Kui eesmärk sisaldab tegevusi, mida ei saa kontrollida, siis kogu eesmärgi saavutamine võib osutuda küsitavaks. Näiteks „minu eesmärk on läbi lugeda kõik veebis olevad algaja õppija kursuse materjalid”, sisaldab tegevusi, mis on õppija poolt kontrollitavad, kuna eesmärk on läbi lugeda materjal, mis on kättesaadav veebis ning ei nõua, et keegi lisamaterjale hangiks.

4. Kas mul on eesmärgi täitmiseks kõik vajalikud ressursid olemas?

Selgitus: Juhul kui mingit ressurssi ei ole, tuleb seada alaeesmärgid selle saavutamiseks. Näiteks „minu eesmärk on läbi lugeda kõik algaja õppija kursuse lisalugemise materjalid”. See viitab asjaolule, et mõningat materjali tuleb näiteks raamatukogust hankida. Selle tegevuse teostamiseks tuleks määrata, millised materjalid raamatukogust tuuakse ning millal see toimub.

5. Kas minu eesmärk on konkreetne?

Selgitus: Kas on arusaadav, mida ma tahan ehk eesmärk stiilis, ma tahan osata õppida, on üldistus. Seetõttu peab eesmärgi sõnastamise käigus läbi mõtlema ning kirja panema, kuidas ma tean, et ma olen eesmärgi saavutanud? Seda saab teha, kirjutades sammhaaval lahti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste tulemused ning nende saavutamiseks kuluv aeg. See aitab kogu õppimisprotsessi jaotada väiksemateks osadeks, planeerida aega kordamiseks ning annab võimaluse kontrollida, kas eesmärk on saavutatud.

Et olla lõplikult veendunud, et eesmärk on motiveeriv ja oluline tuleks õpieesmärki analüüsida neljast aspektist:

Pärast eesmärgi saavutamist analüüsi, kuidas eesmärgi saavutamine õnnestus ja millised tegurid soodustasid või takistasid Sinu eesmärgi saavutamist.

Minu hinnang eesmärgi saavutatusele …

Eesmärgi saavutamist soodustas ….

Eesmärgi saavutamist takistas ….

Soovitus:

Lisa Õpioskuste tõhustamise aruandesse eesmärk ja võimalusel selle saavutamise analüüs.