Konspekteerimine – kuidas teha märkmeid?

Tehnikaid konspekteerimisoskuse tõhustamiseks

Loetu kohta märkmete tegemise võimalustega tutvu ka lugemisoskuse tõhustamise tehnikaid uurides (vt Allajoonimine, Jooniste ja skeemide kasutamine jne)

Siinkohal vaatame veel lisaks kolme võimalust konspekteerimiseks:

    1. plaankonspekt
    2. teeskonspekt
    3. Cornell’i süsteem

Plaankonspekt

Lihtsamaks ja kiiremaks konspekteerimise viisiks peetakse plaankonspekti, mis on sobilik kasutada loengu jälgimisel, kui õppejõud pole eelnevalt loengumaterjali jaganud või allika esmakordsel läbi töötamisel.

Märgi konspekti märksõnad, fraasid, mis loengust või allikast tähtsaks pead. Märksõnad ja fraasid kirjuta loeteludena, mitte lineaarse tekstina. Kasuta võimalikult palju sümboleid, skeeme, nooli tähistamaks märksõnade omavahelisi seoseid.

Teeskonspekt

Sisulisemaks konspekteerimise viisiks, peetakse teeskonspekti, mida on sobilik kasutada õppejõu jagatud loengumaterjalide täiendamiseks (slaidid, plaankonspekt) või laenutatud allikast kokkuvõtte tegemisel.

Märgi konspekti loengu või allika struktuur ning lisa sellele terviklikud väited, faktid, näited, tsitaadid jne. Jälgi, et kirjapandu põhjal suudad enda jaoks mõistetavalt taastada esialgse info.

Cornell`i süsteem

Üheks ffektiivsemaks konspekteerimise viisiks peetakse Cornell`i süsteemi.

  • Jaga paber, kuhu kirjutad, kolmeks osaks.
  • I osa täida loengus õppejõudu kuulates.
  • II osa täida pärast loengut ja sinna kirjuta küsimused, millele esimesel väljal olev tekst vastab.
  • Kõige viimasena täida III osa kirjutades kokkuvõte esimesel väljal kirjas oleva kohta

I

 

 

 

 

 

 

 

II

III

 

 

  Kui soovid leida täiendavaid tehnikaid ja soovitusi konspekteerimisoskuse tõhustamiseks,
                             siis loe "Tudengi käsiraamatust. Õppimine kõrgkoolis“ peatükke
                             18. Loengutes konspekteerimine ja 27. Tekstide põhjal märkmete tegemine.