Ehituse kalenderplaanid.
Ehituse järelevalve.
Ehituse järelevalve.
2. Ehituskorraldus
2.1. Ehitustöö parameetrid
Ehituse juhtimiseks peab iga töö olema iseloomustavad järgmiste parameetritega:
Konkreetsel tööl on olemas tööliste arvu piirmäär, mille ületamine viib tööviljakuse (производительность труда) langusele või omahinna kasvule.
Samuti on olemas miinimumpiir, millest vähema tööliste arvuga ei saa tööd teha või satub ohtu töötaja tervis.
Näiteks suuremõõtmeliste konstruktsioonide montaažitöödel on minimaalne töölüli (lüli – звено) koosseis 5 töölist, maksimaalne tööliste arv sõltub aga sellest, mitu montaažikraanat korraga töötab.
7. Töö kestus, nagu juba öeldud, sõltub tööliste arvust. Töö kestust saab määrata juba ettevalmistuse faasis, fikseerides sellega kaudselt ka tööliste arvu.
8. Tööjõumahukus (трудоёмкость) kui töö parameeter võimaldab plaanimise käigus varieerida tööliste arvuga ja ehituskestusega.
Tööjõumahukust saab määrata ühikhinna töö ressursinormatiivi alusel (tööjõukulu-трудозатраты inimpäevades) hinna eelarvestamise käigus.
Seejuures ei tohi unustada, et konkreetses firmas võib tööjõukulu (трудозатраты) erineda ühikhinna normatiivsest väärtusest.
Teisalt on tööjõumahukust võimalik määrata ka töö füüsilise mahu või töö maksumuse alusel. See eeldab, et ehitusettevõttes on olemas tööjõudluse normatiivid tööliikide kaupa (нормативы производительности труда по видам работ).
Töö tehnoloogiliselt minimaalne võimalik kestus (t min) on sel juhul
t min = P/(R*nmax),
kus P on töömaht kas m3, m2 või kroonides, R on tööjõudluse normatiiv (норматив производительности труда), mille mõõtühikuks (единица измерения) on vastavalt m3/inimpäev, m2/inimpäev või kr/inimpäev ja nmax on maksimaalne tööliste arv tööl.
9. Vahetuste arv päevas.
Tavaliselt töötatakse ehitusel ühes vahetuses.
Eksperthinnangute alusel on tööjõudlus teises vahetuses 8-10% ja kolmandas 15-20% madalam kui esimeses vahetuses, rääkimata ebamugavustest töökorralduses.
Samal ajal on mitmevahetuseline ehitusmasinate kasutamine majanduslikult efektiivsem.
Lüheneb ka ehituskestus, kuna mitmevahetusel režiimil on ööpäevas võimalik suurendada ehitusel tööfrondi tõttu piiratud inimeste arvu.
Mitmevahetuseline režiim võib olla tingitud ka vajadusest teha katkestamatult mingit tööd, näiteks betoneerida õhukeseseinalist (õhuke – тонкий) konstruktsiooni.
10. Tehnoloogilised kitsendused (технологические ограничения, стеснения).
Näiteks võimatus teha töid talvel, katkestusega jm.
- Töö nimetus, milleks on kasutada Eesti Standardit “Ehituskulude liigitamine”.
- Töö seos teiste töödega.
- Töö füüsiline maht koos mõõtühikuga.
- Töö maksumus, mille võib anda otsekulu komponentide kaupa: töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtja töö maksumus.
- Töö täitja – tööliseriala, mis peaks kajastuma plaanis.
- Töö täitjate arv.
Konkreetsel tööl on olemas tööliste arvu piirmäär, mille ületamine viib tööviljakuse (производительность труда) langusele või omahinna kasvule.
Samuti on olemas miinimumpiir, millest vähema tööliste arvuga ei saa tööd teha või satub ohtu töötaja tervis.
Näiteks suuremõõtmeliste konstruktsioonide montaažitöödel on minimaalne töölüli (lüli – звено) koosseis 5 töölist, maksimaalne tööliste arv sõltub aga sellest, mitu montaažikraanat korraga töötab.
7. Töö kestus, nagu juba öeldud, sõltub tööliste arvust. Töö kestust saab määrata juba ettevalmistuse faasis, fikseerides sellega kaudselt ka tööliste arvu.
8. Tööjõumahukus (трудоёмкость) kui töö parameeter võimaldab plaanimise käigus varieerida tööliste arvuga ja ehituskestusega.
Tööjõumahukust saab määrata ühikhinna töö ressursinormatiivi alusel (tööjõukulu-трудозатраты inimpäevades) hinna eelarvestamise käigus.
Seejuures ei tohi unustada, et konkreetses firmas võib tööjõukulu (трудозатраты) erineda ühikhinna normatiivsest väärtusest.
Teisalt on tööjõumahukust võimalik määrata ka töö füüsilise mahu või töö maksumuse alusel. See eeldab, et ehitusettevõttes on olemas tööjõudluse normatiivid tööliikide kaupa (нормативы производительности труда по видам работ).
Töö tehnoloogiliselt minimaalne võimalik kestus (t min) on sel juhul
t min = P/(R*nmax),
kus P on töömaht kas m3, m2 või kroonides, R on tööjõudluse normatiiv (норматив производительности труда), mille mõõtühikuks (единица измерения) on vastavalt m3/inimpäev, m2/inimpäev või kr/inimpäev ja nmax on maksimaalne tööliste arv tööl.
9. Vahetuste arv päevas.
Tavaliselt töötatakse ehitusel ühes vahetuses.
Eksperthinnangute alusel on tööjõudlus teises vahetuses 8-10% ja kolmandas 15-20% madalam kui esimeses vahetuses, rääkimata ebamugavustest töökorralduses.
Samal ajal on mitmevahetuseline ehitusmasinate kasutamine majanduslikult efektiivsem.
Lüheneb ka ehituskestus, kuna mitmevahetusel režiimil on ööpäevas võimalik suurendada ehitusel tööfrondi tõttu piiratud inimeste arvu.
Mitmevahetuseline režiim võib olla tingitud ka vajadusest teha katkestamatult mingit tööd, näiteks betoneerida õhukeseseinalist (õhuke – тонкий) konstruktsiooni.
10. Tehnoloogilised kitsendused (технологические ограничения, стеснения).
Näiteks võimatus teha töid talvel, katkestusega jm.