Õppimine ja õpioskuste arendamine

Kõrgkooliõpe erineb mõneski mõttes Sinu eelmistest õppeasutustest ja eeldab Sinult ka teistsugust õppimist. Kõrgkoolis on kindlasti rohkem nii vabadust kui vastutust oma õpingute eest mis tähendab, et möödapääsmatu on olla teadlik ja ennastjuhtiv õppija. Kõrgkooliõppe erinevusest leiad ülevaate selle ainekursuse karjääriplaneerimise osast (LINK karjääriteemasse > õppimisvõimaluste osa > Mille poolest on kõrgkooliõpe erinev?).
Põhjalikumalt loe tudengi käsiraamatust “Õppimine kõrgkoolis” (ptk 5).

Ootamatult võid end leida olukorras, kus avastad end õppimisega seotud raskustes ja võibolla ei oska neile raskustele isegi sobivat nime anda. Teadlased on välja selgitanud, et peamised õppimistakistused on järgmised:

• Õpitu ei jää hästi meelde  
• Ei oska ajaga toime tulla  
• Keskendumisvõime jätab soovida  
• Kuulamisvõime ja konspekteerimisoskus on kasin  
• Ei saa loetud tekstist täpselt aru  
• Esineb raskusi kontrolltööde ja eksamitega  
• Lugemine on aeglasevõitu  
• Kirjalik eneseväljendusoskus jätab soovida  
• Õpikeskkond pole soodne   

Järgnevat õpioskuste testi täites saad mõelda, millised neist raskustest Sinu õppimist segavad.

TÖÖLEHT: Milliseid õpioskusi võiks veel lihvida?

Selle küsimustiku abil saad veidi analüüsida oma õpiharjumusi ja –hoiakuid. Loe kõik allpool esitatud 21 väidet läbi ja otsusta igaühe puhul kas see käib sinu kohta. Märgi väited, millega oled nõus.

1. Ma viidan õppetüki õppimisel ülearu palju aega.
2. Ööl enne eksamit või kontrolltööd tuubin tavaliselt mitu tundi järgemööda.
3. Kui ma tegelen oma huvialadega nii palju kui tahan, ei jätku aega õppimiseks. Kui ma õpin hoolega, ei jätku aega muudeks asjadeks.
4. Tavaliselt mängib mul õppimise ajal teler või muusika.
5. Ma ei suuda kaua aega järjest istuda ja õppida ilma, et väsiksin kiiresti.
6. Istun loengus, kuid kuulamise asemel unistan, mõtlen muudest asjadest või jään tukkuma.
7. Mõnikord ei saa ma oma kirjutatud konspektist aru.
8. Sageli olen loengus hoopis valed asjad oma konspekti üles kirjutanud
9. Ma ei vaata oma konspekte semestri kestel aeg-ajalt üle, et valmistuda semestri lõpus toimuvaks kontrolltööks/eksamiks.
10. Kui olen lugemisega peatüki lõppu jõudnud, ei mäleta enam, millest ma just lugesin.
11. Ma ei oska otsustada, mis on tekstis kõige olulisem.
12. Mulle ei jää loetu pikaks ajaks meelde ja seepärast pean tuupima ööl enne kontrolltööd või eksamit.
13. Ma kaotan palju punkte (ei saa head hinnet) esseede ja teiste kirjalike tööde eest ka siis, kui tegelikult materjali hästi tean.
14. Ma õpin kontrolltööks/eksamiks korralikult, aga kui sinna kohale lähen ja tegema hakkan on pea äkki täiesti tühi.
15. Enne kontrolltööd/eksamit ei õpi ma süsteemselt vaid juhuslikult, ühelt teemalt teisele hüpeldes.
16. Sageli avastan lugemise ajal, et süvenen üksikasjadesse ja loetu põhiideed ja tervikut on raske jälgida.
17. Ma muudan oma lugemiskiirust harva vastavalt teksti sisu raskus- või tuttavlikkuse astmele.
18. Soovin, et oskaksin kiiremini lugeda.
19. Kui antakse kontrolltöö/eksami ülesanded, olen nii erutatud, et ei suuda kuidagi vastamisega alustada.
20. Tavaliselt teen oma kirjalikud kodused ülesanded viimasel õhtul/ööl enne esitamistähtaega.
21. Ma ei suuda oma mõtteid selliselt korrastada, et neid saaks mõistlikult paberile panna.

Kui nõustusid kahe või enama väitega mistahes kategoorias, siis analüüsi ja uuri lähemalt selle õpioskuse parendamisvõimalusi. Need kategooriad, kus nõustusid korra või üldse mitte, pole sulle ilmselt probleemiks

Väited 1, 2, 3 - ei oska ajaga toime tulla
Väited 4, 5, 6 - keskendumisvõime jätab soovida
Väited 7, 8, 9 – kuulamis- ja konspekteerimisoskus on kasin
Väited 10, 11, 12 – ei saa loetud tekstist täpselt aru
Väited 13, 14, 15 – esineb raskusi kontrolltööde ja eksamitega
Väited 16, 17, 18 – lugemine on aeglasevõitu
Väited 19, 20, 21 – kirjalik eneseväljendusoskus jätab soovida

Allikas: http://www.ucc.vt.edu/stdysk/checklis.html