Lugemisoskus - kuidas tõhusalt ja mõttega lugeda?

Kuigi inimesed loevad vähem raamatuid, on suurenenud vajadus lugemise ning loetust arusaamise järgi. Klassikalistele tekstitüüpidele nagu ajalehed, ajakirjad, ilukirjandus, teadustekstid on lisandunud mitmeid uusi tekstitüüpe nagu tootejuhendid, dokumendid, internet, tekstisõnumid jms. Tööturg vajab inimesi, kes oskaksid lugeda erinevat tüüpi tekste.  Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Kõrgkoolis õppimise esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teaduslikke teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust tõhustada.

Mis on teadustekst ja kuida seda lugeda?

Kõrgkoolis tegeletakse eelkõige teadustekstidega. Teadusteksti eristab teistest teksti vormidest autori(te) arusaamu väljendavate väidete loogiline esitamine ja põhjendamine ning nende eristamine teiste autorite arusaamadest. Teadusteksti erinevateks liikideks on näiteks väitekiri, monograafia, teadusartikkel, (teadus)õpik, konverentsiettekanne, teadusaruanne.

Teadusliku teksti struktuur on universaalne ja sisust sõltumatu ning selle tundmine aitab kaasa sisu mõistmisele. Teadustekst on üles ehitatud järgmiselt:

  1. Milles seisneb probleem? (Sissejuhatus)
  2. Kuidas probleemi uuriti? (teoreetilised seisukohad ja uurimismetoodika)
  3. Mida probleemi uurimise käigus avastati? (tulemused)
  4. Millist tähendust teadustöö tulemused omavad? (arutelu ja järeldused)
  5. Millistele allikatele on tuginetud (kasutatud kirjanduse loetelu)

Toetudes senisele kogemusele, analüüsi, mis valmistab sulle raskust teadusteksti lugemisel. Järjesta alates kõige keerukamast.

... sõnakasutus (liiga palju võõrsõnu)

... liiga palju uusi mõisteid, mida ei ole selgitatud tekstis

... lauseehitus (liiga pikad põimlaused)    

... liiga palju informatsiooni, mistõttu on raske eristada olulist

... teemakohaste seoste puudumine eelnevate teadmistega

... vähene illustreeritus (piltide, skeemide jms)

... liiga pikk, mistõttu ei jõua ühe korraga läbi lugeda

... tekst ei jää meelde

... teksti osaline mõistmine

... tähelepanu hoidmine tekstil, kuna lugemise ajal tegelen paralleelselt ka muude asjadega

... teema ei huvita

... ....

TÖÖLEHT: Teadusteksti lugemine

Kõigi tekstide puhul pole võimalik vahet teha, kas tegu on teadustekstiga või mitte. Samuti on teadustekstid oma kvaliteedilt väga erinevad ja kaugeltki kõik ei vasta  eelpool nimetatud standarditele. Eriti keeruline on tekstide eristamine internetis. Seetõttu  on eriti oluline kriitiline lähenemine allikatele.

 Kvaliteetse allika kindlaksmääramiseks analüüsi järgmisi küsimusi:

  1. kust tekst pärineb ehk kes on väljaandja?  Nii elektroonilise kui paberkandjal materjali puhul on oluline määratleda, kas tegemist on ühekordse väljaandega, perioodilise või seeriaväljaandega; kas väljaandja on tunnustatud; kas väljaannet leiab mõnest teadustekstide andmebaasist; internetilehekülgede puhul on oluline kindlaks teha, kas tegemist on kommertslehega või haldab seda mõni teadusorganisatsioon
  2. kes on teksti autor? (Kus ta töötab – on see teadusasutus? Kas tekstile on enne viidatud? Millised on autori teised tööd?)

Tuleta meelde teadusteksti sisulised põhimõtted. Nüüd kontrolli nende põhimõtete olemasolu ja kvaliteeti vastates järgmistele küsimustele: 

  • Tee kindlaks autori põhiargumendid.
  • Tee kindlaks, kas autor annab piisava ülevaate antud teadusvaldkonnas eelnevalt uuritust (kas viiteid on piisavalt; kas viited pärinevad usaldusväärsetest allikatest).
  • Analüüsi autori põhiargumente:
    • kas argumendid on esitatud loogiliselt ehk kas selline argumentide kõrvutamine/järjestamine võimaldab jõuda selliste järeldusteni?
    • kas argumendid on esitatud emotsioonivabalt?
    • kas oskad leida tugevamaid argumente kui autori poolt esitatud?
  • Hinda argumentide tõestatavust
    • millised uurimismeetodid on valitud ning kas need on sobivad?
    • milline on uuringu läbiviimise protseduur, kas seda on kirjeldatud piisavalt ning kas kirjelduse põhjal võib hinnata seda sobilikuks?
    • kui suur on valim, mille alusel tehakse üldistusi? Kas see on sobilik antud kontekstis?
    • millal on uuring läbi viidud?
  • Millised on järeldused, kas need on loogilised ja tõendatud?
  • Kas autor on olnud kriitiline?
  • Kas tekstis on üleliigset informatsiooni?Kas autor on olnud objektiivne või on tema vaated mõjutatud (nt sõltuvad ametikohast, poliitilistest vaadetest vms)?

Loe lähemalt tehnikatest, mis tõhustavad teadusteksti lugemist:
Allajoonimine
Lugemiskiiruse suurendamine
Küsimuste esitamine
Jooniste ja skeemide kasutamine
Märkidega lugemine
Süsteemne lugemine

  Tõhusa lugemisoskuse kohta loe ka "Tudengi käsiraamatu. Õppimine kõrgkoolis”
                       26. peatükist.