Teadusteksti lugemine

Süsteemse lugemise tehnika kasutamisel töötatakse loetav tekst läbi viiel tasemel, mis ei tähenda mitte teksti viiekordset läbilugemist, vaid lugemist viiel eri viisil:

• Orienteerumine. Lugemine algab ülevaate saamisega sellest, mida raamat sisaldab (tutvumine  eessõna, sisukorra, annotatsiooni jms), millele järgneb raamatu põgus lehitsemine ja  “diagonaalis” lugemine. Iga teksti või peatüki lõpus selgitatakse välja, mida see käsitleb (nt ajalooline ülevaade, hetkeolukorra kirjeldus, tuleviku prognoosid vms). Planeeritakse, kui kaua aega materjali lugemiseks kokku kulub.
• Küsimuste esitamine. Vaata läbi peatüki lõpus olevad küsimused. Kui neid pole, sea pealkirjad küsivasse vormi või mõtle ise küsimusi. Püüdes neile vastata, selgita välja, mida tead selle teema kohta ilma sellest lugemata. Kui peatüki või raamatu lõpus on kokkuvõte, siis loe ka see läbi. Küsimuste esitamine, neile vastamine ja kokkuvõtete lugemine valmistab ette sisu paremaks mõistmiseks.
• Lugemine. Järgneb põhjalik ja arusaamisega kogu teksti lugemine, eesmärgiga seda mõista ja/või meeles pidada. Selle juures on kasulik teha allakriipsutusi, lisada ääremärkusi.
• Vastamine. Selle etapi ülesanne on materjali uus mõtestatud läbitöötamine. Saadud uusi teadmisi seostatakse olemasolevatega. Lisaks sellele üritatakse kokku võtta ja korrata loetu sisu. Tekst tuleb mõttes või valjusti ümber jutustada või kirjutada. Vastamisele kuluva aja osakaal peab ületama põhjalikule lugemisele (punkt 3) kulutatava aja, eriti fakte sisaldavate materjalide puhul.

Ülevaate tegemine. Kogu materjal tuleb veel kahel korral tervikuna läbi vaadata. Esimest korda kohe pärast vastamist  ning teine kord vahetult enne kontrolltööd või eksamit. Selline terviklik kordamine on kinnistava toimega.