Seinte ja postide raketiste planeerimine, montaaž, raketisetööde vastuvõtt

Raamatus on kasutatud kursuse koostaja fotosid, juhul kui foto all ei ole märgitud teisiti.

Raketise planeerimisel leitakse esmalt vastus küsimustele:

1. Millised on pinnale esitatavad kvaliteedi nõuded - vastavalt nõuetele langetatakse otsus, milline on kasutatav valuvorm. Reeglina annab puittaladest ja kattevineerist ehitatud raketis parema kvaliteedi. Inventaarse raketisega (Trio, Domino) valminud betoonipind ei ole vastav kõrgematele kvaliteedi nõuetele.
2. Kui kõrged on ühes valujärgus betoneeritavad konstruktsioonid - tulenevalt sellest on võimalik määrata raketist koos hoidvate tõmbide hulk. Inventaarse raketise puhul valitakse vastavalt kõrgusel valuvormi tüüp.
3. Kui suur on ühes osas planeeritud haardeala - tulenevalt sellest määratakse vajalik raketise kogus.

Lihtsamate seina ja ka lae kujude puhul (kuju plaanis) on võimalik kasutada raketise tootja poolt pakutavat projekteerimistarkvara. Peri vastava programmi nimetus on ELPOS. Programm pakub optimaalsete mõõtudega raketise ja loendab kokku erinevad kinnitusvahendid raketise fikseerimiseks (kaldtoed, klambrid, tõmbid, mutrid, tööplatvormide toetuskonsoolid). Keerukamate konfiguratsioonide puhul jätab programm sõlmed lahendamata.

Inventaarse Raketise planeerimisel lahendatakse esmalt seinte nurgad, erikujulised liitumised ja seejärel nurkade vahelised alad. Raketise tootjad on välja töötanud spetsiaalsed sõlmed, kuidas nende nomenklatuuris olevate elementidega erinevad sõlmed lahendada.  Raketise projekteerimisel on määravaks tõmbide avade paiknemine teineteise suhtes. Vajalik on raketise elemendis olevate tõmbi avade kohakuti paiknemine konstruktsiooni vastaspooltel. Näiteks Sõlm 1, kus T- kujulisel seinte ristumisel on nurgaelementide tõmbi avad sobitatud 90 cm laia sirge elemendi tõmbi avadega. 90 cm laia elemendi valiku määras ristuv sein, mis on 30 cm paksune.

Sõlm 1

Allikas: Peri Trio poster

Raketise arvutamisel peab arvestama kahes suunas mõjuvate koormustega:

• vertikaalsuunalised koormused
• horisontaalsuunalised koormused

Vertikaalsuunas mõjuvad koormused tekkivad üldjuhul vahelae raketistele.

Tekkivad koormused:

• raketise omakaal
• sarruse kaal
• värske betooni kaal
• töö operatsioone läbi viivad töömehed ja teenindav tehnika
• eriti suured koondatud koormused võivad tekkida sarrusterase ühte kohta ladustamisel

Horisontaalsuunas mõjuvad koormused tekkivad üldjuhul seinte ja postide valmistamisel.

Tekkivad koormused:

• tuulekoormus - suurte raketiste pindade puhul on tegemist märkimisväärsete koormustega, koormuse vastuvõtmiseks on raketistele ette nähtud kaldtoed Foto 1

Foto 1

• koormus värske betooni massi vibreerimisest
• koormus värske betoonisegu väljalaadimisest

Sõltuvalt valatavast konstruktsioonist, on tekkivad koormusolukorrad erinevad. Näiteks seina betoneerimisel avaldab raketise alaosale värske betooni mass olulisemalt suuremat survet kui ülemisele osale. Lae betoneerimisel jaguneb koormus ühtlaselt kogu laeplaadi ulatuses ja on sõltuvuses betooni kihi paksusest.

Seinaraketise arvutusel on oluline arvestada, et värske betoon annab raketisele hüdrostaatilise surve st. raketist tuleb vaadelda kui anumat, mis on täidetud vedelikuga. Vedeliku mahumassiks tuleb võtta betooni mahumass (2500 kg/m³). Toodud mahumass on varuga. Tavabetooni mahukaal on vahemikus 2300...2400 kg/m³.

Värske betooni survet(P) raketisele leitakse järgmiselt: Betooni valu kõrgus x betooni mahumass. See seos kinnitab, et betooni surve on oluliselt suurem valuvormi alaosas (Skeem 1)

Skeem 1

ehk siis raketise alaosas peab olema raketist koos hoidvaid tõmbe rohkem kui ülemises osas. Tagavara annab fakt, et betoneerimise käigus seina all osas paiknev betoon hakkab tahkuma ja ei anna enam valuvormile survet. Selline loogika ei kehti isetiheneva betooni puhul. Betooni survet raketisele käsitletakse pikemalt käesoleva kursuse betoneerimise teema juures.

Betooni surve kujunemine on peamisi loogikaid, millest lähtutakse raketise projekteerimisel. Samuti on selline lähtekoht raketise kontrollimisel oluline. Näiteks: Kui raketise ülemise osas paiknevad tõmbid tihedamini, kui alaosas, siis võib oletada, et raketise kilp on paigaldatud tagurpidi. Alumine ja ülemine raketise ots on vahetuses. Sellise loogikaga saab kontrollida puittala raketisi, mis on spetsiaalselt ettevalmistatud töös oleva objekti eripära arvestades.

Raketiste planeerimise ja projekteerimisega tegelevad reeglina rendifirma koosseisus töötavad projekteerijad. Arvestades rendifirmade poolt välja antud erinevaid brožüüre ja juhendmaterjale, on raketiste projekteerimine jõukohane ka platsinseneridele.