Raketiste ülevaade

Raamatus on kasutatud kursuse koostaja fotosid, juhul kui foto all ei ole märgitud teisiti.Slaidid on võetud Arvo Veski raamatust "Ehitustööd" ja Ettevõtte Erta brožüürist "Betoonitööd"

Kuni taas iseseisvumise aja alguseni olid Eestis laialt levinud tavalised puidust raketised. Olid olemas ka inventaarsed raketised Slaid1, kuid nende levik ei olnud laialdane.
Slaid 1
Slaidil 1 on näha nõukogudeaegsed levinud inventaarsed raketised, lisaks metallraketisele, olid välja töötatud puidust inventaarsed raketised. Inventaarse puidust raketise valmistamise põhimõte on säilinud ka tänapäeval. Erinevus seisneb selles, et iga ettevõtte valmistab raketised töö käigus, ehitusobjektil. Nõukogude ajal valmistati valuvormid ette spetsiaalsetes riiklikes ettevõtetes. Erinevate betoonkonstruktsioonide raketiste ettevalmistamisel tehakse raketised eelnevalt valmis. Seejuures leitakse üks kindel mõõt, mis on valdavalt sobilik. Ehitusobjektil lahendatakse eriolukorrad. Inventaarse raketise kasutamine kiirendab töö tempot raketise montaažil. Montaaži käigus ei kulutata liigset aega raketise ehitusele. Puidust inventaarse raketise näide on toodud Fotol 1, kus on inventaarseks kohandataud enamus lae ääre raketist. Fotol 1 toimub raketise montaaž. Raketis oli kasutusel ühel objektil 18 korda.

Foto 1

Puidust raketise rajamise näide on toodud Slaidil 2.
Slaid 2
Slaidil 2 on toodud astmelise vundamendi rajamise näide. Näidatud on kannvundamendi rajamine ja samba aluse vundamendi rajamine. Vundamendi raketis on rajatud põhimõttel, et üheaegselt on võimalik betoneerida mõlemad astmed. Raketise juures on oluline, et ülemine aste peab olema kinnitatud alumise astme külge. Kui kinnitus puudub, tõstab värske betooni mass töö käigus ülemise raketise ettenähtud kohalt.

Vundamendi rajamiseks on võimalus kasutada vundamendi raketiseks puitraketist, mis on kaetud kattevineeriga. Näide on toodud Slaidil 3.
Slaid 3
Slaidil 3 on betooniga kokkupuutuv osa rajatud kattevineeriga. Vundamendi rajamisel on pööratud tähelepanu raketise kinnitusele maa külge. Kinnitus on rajatud selleks, et raketis ei liiguks ettenähtud asukohast.

Puidust on võimalik rajada ka posti raketisi, näide on toodud Slaidil 4.

Slaid 4
Näites Slaidil 4 on toodud erinevad variandid posti raketise rajamiseks. Oluline detail posti raketise rajamisel on ümber laudise paiknevad rangid, mis posti külgi koos hoiavad. Reeglina on rangide samm 500 millimeetrit. Eeldusel, et valatakse posti kõrgusega kuni kolm meetrit.

Puidust raketise erinevad lahendused on olemas ka betoonist vahelagedele ja katuslagedele.
Slaidil 5 on toodud lihtsa plaatvahelae raketise näide, mis on ehitatud keldrile. Toodud on soovitatavad materjalide mõõdud ja paiknemise vahekaugused. Oluline on tegur, et talad on toetatud postidele saetud tappidesse. Hea tava kohaselt ei toetata talasi lihtsalt kruvidele või naeltele. Joonisel b on näidatud raketise parre toetus raketise postile, sellises kohas on kinnitusvahendid vajalikud fikseerimiseks, mitte toetamiseks.


Slaid 5


Slaid 6 demonstreerib samuti plaatvahelae rajamise erinevaid võimalusi.

Slaid 6

Slaidil 6 on toodud erinevate Tallinnasse rajatud hoonete vahelae raketise näiteid.

Vahelagede rajamise juures on suurimaks väljakutseks erinevates kohtades paiknevad ja omavahel ristuvad talad. Slaidil 7 on toodud erinevad lahendused talade raketiste rajamiseks kasutades selleks puitmaterjali.
Slaid 7

Slaidil 7 on oluline vaadata talade alustalasi - talaparsi. Need on olulised süsteemi toetuseks, lisaks on need ka fiksaatorid, mis ei võimalda tala külgedel laiali vajuda. Oluline on märkida, et kinnitusvahendid tugilaudades peavad olema kinnitatud mõlemale poole talat tala parre sisse. Vastasel korral ei ole talakülgedes tekkiv jõud tasakaalus ja on oht, et raketissüsteem ei suuda vastu võtta värskest betoonist tekkivat koormust. Sellisel põhimõttel projekteeritakse ka tänapäevaseid raketise süsteeme.

Ühe levinud võimalusena oli kasutusel vahelaeraketise fikseerimine vahelae kandvate terastalade külge (Slaid 8).

Slaid 8

Raketis kinnitati/riputati terastalade külge hästi painduva traadiga. Selline süsteem oli populaarne 19 sajandi lõpul, kui ei tuntud veel sarrusterase võimalusi ja betoonkonstruktsioonid rajati ilma sarruseta. Betoonist tekitati talade vahele võlvid ja betoon töötas survele. Nõukogude ajal oli selline süsteem samuti levinud. Tänapäeval ei ole nimetatud süsteem eriti kasutusel.

Mitteinventaarse raketise süssteemi keerukust peaks hästi illustreerima Slaid 9.

Slaid 9

Slaidil 9 on rajatud üheaegselt raketise süsteem postidele, taladele ja vahelae plaadile.


Tänapäeval on puitraketised ennekõike kasutusele eramuehituses. Üha enam on levinud Soomest pärit traditsioon, et erinevad teedeehituses rajatavad betoonkonstruktsioonid peavad olema laudisraketise mustriga. Tulemuse saavutamiseks on võimalik rajada raketis kogu ulatuses laudadest ja prussidest, nimetatud raketise tüüp on töömahukas. Oluliselt vähem töömahtu nõudev raketis on inventaarne raketis, mis on vooderdatud soovitud laudisega.