Oma töösoovide täpsustamisel on vajalik mõelda sellele, kas soovid töötada riigiasutuses, kellegi teise firmas või oma firmas (või vabakutselisena). Ehk kokkuvõtlikult öeldes – olla töövõtja või ettevõtja.

Töötegemiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ning sõlmida võib mitut liiki lepinguid mitmes vormis ja mitmesuguse sisuga. Oluline on teadlik olla nendest võimalustest.

Kõige levinum ja tavapärasem töövorm on töötada töölepingu  alusel täistööajaga. See tähendab töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ühe tööpäeva pikkuse eelduseks on 8 tundi. Tööandja korraldab töötegemiseks vajalikud tingimused ja määrab tööülesannete täitmiseks tegevuskoha. Töölepingu seaduse alusel on põhipuhkus 28 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikema põhipuhkuse kui seadus ei sätesta teisiti.

Töölepingu kohta saad lisainfot Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Lühendatud tööajaga töötavad haridustöötajad, kelle hulka kuuluvad:

1) koolieelse lasteasutuse õpetaja, logopeed ja eripedagoog;
2) lasteaed-põhikooli, põhikooli, gümnaasiumi (sh põhikooli ja gümnaasiumi, mis tegutsevad ühe asutusena) klassiõpetaja, aineõpetaja, logopeed, eripedagoog, kasvataja ja ringijuht;
3) kutseõppeasutuse õpetaja;
4) huvikooli õpetaja, treener, huvihariduse spetsialist, klaverisaatja, kontsertmeister, ballettmeister, dirigent ja õppemeister.

Vaata lähemalt Riigi Teatajast valitsuse määrust haridustöötajate tööaja kohta. 

Mittetavapärased töövormid

Osaajaga töö on võrreldes täis­ajaga tööga rohkem aega tööväliste tege­vuste tegemiseks, kohustuste täitmiseks ning isiklike vajaduste rahuldamiseks. Sellise väik­sema koormusega töötamine võimaldab näi­teks noortel ühildada ajamahukat õppetööd palgatööga, väikelaste vanematel pühendada rohkem aega lastele ja perele, eakatel ja puude või pikaajalise terviseprobleemiga inimestel teha tööd, mis on jõukohane ja mitte liialt koormav, jne.

Tähtajaline töö sobib töötajale juhul, kui ta isiklikel või perekondlikel põhjustel ei soovi või ei saa olla pikemat aega tööalases suhtes. Näiteks õppivatele noortele võib selline töö­korraldus sobida töötamiseks suvel õppetööst vabal ajal, väikelaste vanemad saavad lühiaja­lise tähtajalise töö korral leida laste ja koduga seotud kohustuste ja vajaduste kõrval aega tööalaseks tegevuseks, eakatel ja puude või terviseprobleemiga inimestel on võimalik ühitada isiklikud vajadused tööalase tegevusega.

Tavapärasest erineva ja muutuva tööajaga on võimalus töötajal töötada talle sobival ajal ning alustada ja lõpetada töötamist vasta­valt soovidele ja vajadustele erinevatel päeva­del erineval ajal võib töötajatel samuti aidata tööelu era- ja pereeluga ühildada. Võimalus ajastada töötamine vastavalt õppimise, las­tega seotud kohustuste ja tervisest tulenevate vajadustega aitab töötajal osaleda tööelus ilma konfliktideta erinevate elusfääride vahel.

Kaugtöö sobib juhul, kui töökoht on elukohast kaugel ning kodus töö­tamine võimaldab vältida kulukat ja koor­mavat liikumist elu- ja töökoha vahel, või kui töötaja tunneb, et oskab ja suudab paremini ja tulemuslikumalt töötada pigem kodus kui tavapärastes tööandja tööruumides. Samuti võimaldab kaugtöö koos töötaja või­malusega kujundada tööaega (hulka ja ajas­tamist) ühildada tööalaseid tegevusi era- ja pereeluliste tegevustega, näiteks lastehoidmi­sega.

Rohkem infot leiad Sotsiaalministeeriumi kogumikust "Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes". 

Mõtlemiseks Milline on Sinu valdkonnas tavapärane töötegemise vorm? Milline töötegemise vorm Sulle meelepärane oleks?