Suhtlemisoskused

Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei tee sa valikut juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle pakutakse. Samuti kiirgad sina ise selliseid vihjeid, mis ütlevad kas „hoidke eemale" või „minu poole võib julgelt pöörduda". Seda näitavad sinu kehahoiak, teiste pilgule vastamine, reageeringud ja suhtlemisviis.

Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega

Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes sa oled - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsustavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda.

Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki „õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meelepärasemad kui teised. Enamikule meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, millised sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja millised ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid või ebasoodsaid reaktsioone teistelt.

Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline järgmistel põhjustel:

• sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad;
• sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas, võidakse seda pidada enesekesksuseks);
• uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel, vestlusstiil ja välimus.

Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus:

• inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorikas ja naeratas sulle)

• selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka edaspidi käitud (tõenäoliselt on see noormees usaldusväärne, suhtlemisaldis ja abivalmis)

• seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: „Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi (nt kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on hajevil või eemaletõmbunud ega soovi suhelda, ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks, vaid mingist olukorrast tingituks).

Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse:

• „aupaiste" - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest)

• „sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk)

Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see:

• kuidas sa ennast tunned - uute inimestega kohtudes ja kontakti luues panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama, kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt kui tajud, et sinu kursusekaaslase kehakeel osutab, et suhtub sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida)

• mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad.

• mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid.

• kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele, kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad endast tõenäoliselt märksa parema esmamulje. Küsi endalt: millele on suunatud minu emotsionaalne fookus esmakohtumisel? Kas ma mõtlen enda tunnetele või sellele, kuidas teised end tunnevad?