Suhtlemisoskused
Kuidas olla hea kuulaja?
Aktiivse kuulamise tehnikad
Aktiivse kuulamise tehnikad on vaikne kuulamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, küsimuste esitamine ning kokkuvõtete tegemine.
Vaikne kuulamine - isegi kui inimesed ei lausu sõnagi, märkad ometi nende kehalist reageeringut. Millest sina aru saad, et sind kuulatakse?
- Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak
- Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib
- Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima. Eriti efektiivsed suhtluse alguses huvitatuse tekitamisel (nt. räägi mulle lähemalt sellest olukorrast...). Ukseavajad annavad edasi järgmist: „nüüd on sinu kord",„ma olen valmis sind kuulama".
- Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus, viha või hirm.
Ümbersõnastamine on suhtluspartnerile suunatud tagasipeegeldus selle kohta, mida ta ütles või välja näitas. Tähtsaim reegel on, et ümbersõnastamisel ei lisata oma mõtteid ja tundeid ning lähtutakse vaid sellest, mis suhtluspartner ütles või väljendas.
|
Näide: Tudeng A: „Ma olen väga segaduses. Ma tõesti ei tea, kas vahetada eriala v. mitte" |
Tunnete peegeldamine - annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. Tundeid peegeldades väljendad oma arusaamist rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel „ära voolata" ja rääkija vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb. |
Näide: Tudeng A: „Mul oli kohutav koolinädal. Niipalju kodutöid ja loenguid. Ma olen nii kurnatud." |
Küsimuste esitamine aktiivse kuulamise käigus aitab täpsustada kuuldut, saada rohkem informatsiooni ning julgustada kõnelejat
Suletud küsimused |
Eeldavad "jah - ei" vastust, mistõttu ei võimalda arendada edasist vestlust. Samuti võivad need mõjuda ülekuulamisena. Selline lähenemine peegeldab vestluse ühepoolsust. (nt. Kas see loeng on huvitav? Oled sa oma toakaaslasega rahul?) Kasutatakse efektiivselt vaid infot kontrollides ja selgitades, fakte täpsustades ja probleemile keskendudes. (nt. Kas sa tahad ülikoolis edasi käia? Mulle tundub, et.. on see nii? Soovid sa võtta akadeemilise?)
|
Avatud küsimused |
Eeldavad vastusena üldist infot. Julgustavad inimest vastama oma sisetundest lähtuvalt ning detailsemalt rääkima muret tekitavatel teemadel. (nt Mida sa arvad ... loengutest? Kuidas su vanemad sinu arvates sellele uudisele reageerivad? Kasutatakse efektiivselt arutelu alustamiseks, kirjelduse palumiseks, tunnetele ja plaanidele keskendumiseks
|
Kokkuvõtete tegemise eesmärgiks on kokku võtta rääkija peamised ideed ja seisukohad nii, et neid oleks võimalik hiljem täiendada, parandada, ümber lükata või kinnitada. See võimaldab:
- keskenduda hajunud mõtetele ja tunnetele
- lõpetada kindlal ajahetkel vestlus
- alustada edasist arutelu ja tegevuskava planeerimist
- kontrollida vestlusprotsessist arusaamist
Näide: „Sinu jutust järeldan, et tahaksid sõpradega sellest rääkida, kuid sind hirmutab nende reaktsioon." „Sinu juttu kokku võttes tundub, et sinu isa on sulle oluliseks eeskujuks, sest...." „Sinu jutust jäi kõlama see, et sa oled väsinud teiste pidevast kriitikast" |
Ümbersõnastamise harjutus Pöördu sõbra või hea tuttava poole, kellele meeldib uusi asju katsetada. Selgita talle, et tahad parandada oma kuulamisoskusi. Sõbra ülesanne on rääkida mõni oluline lugu või seiklus oma elust (soovitatavalt selline, mida sina ei tea). Samuti võib ta rääkida näiteks sellest:
Sinu ülesanne on kuuldut aeg-ajalt oma sõnadega ümber jutustada. Sõber otsustab, kas oled tema jutust õigesti aru saanud. Sina võtad tema parandused arvesse ning lisad need uude ümbersõnastusse, mida kordad, kuni sõber jääb kuulduga rahule. |