Mis on stress ja kuidas sellega toime tulla?

Emotsioonidele suunatud stressijuhtimine

 

Harjutus: Püüa oma kogemustele tuginedes tuua välja poolt- ja vastuargumente järgmistele väidetele:

  1. Igale situatsioonile on olemas vastav ja õige emotsioon.
  2. Kui ütlen teistele inimestele, et tunnen end halvasti, siis näitab see minu nõrkust.
  3. Vihastaja on halb ja destruktiivne.
  4. Emotsionaalne olla tähendab olla kontrollimatu.
  5. Emotsioonid võivad tekkida ilma erilise põhjuseta.
  6. Mõned emotsioonid on rumalad ja kasutud ning neile pole mõtet aega raisata.
  7. Kui teised ei kiida mu tundeid heaks, ei tohiks ma niimoodi tunda.
  8. Teised inimesed on õigemad minu tundeid hindama kui mina ise.
  9. Kui ma vihastan, siis ma ei meeldi enam teistele.
  10. Raskeid ja valusaid tundeid peaks lihtsalt ignoreerima, siis kaovad need pikapeale.

 

Harjutuse tulemusena jõudsid tõenäoliselt järeldusele, et negatiivsed tunded ei ole mitte alati kahjulikud, vaid võivad sind mõnikord muuta hoopis tugevamaks ja uutele väljakutsetele vastupidavamaks. Stressijuhtimise seisukohast on oluline, et oskaksid neid teadvustada ning eristada sulle stressi tekitavaid ja igapäevast elu häirivaid negatiivseid mõtteid. Miks? Sellepärast, et teatud negatiivsetel mõtetel on kalduvus salvestuda meie alateadvusse ning tulla sealt iga kord esile kui puutud kokku vähegi stressi tekitava olukorraga.

Tüüpilised negatiivsed mõtted on:

  • hirm, et ma ei suuda piisavalt hästi oma ülesannete või nendega kaasnevate probleemidega toime tulla
  • mure, kuidas teised reageerivad
  • mure, kuidas sa teistele paistad, kuidas nad sind hindavad
  • liigne mure stressisümptomite olemasolu pärast
  • kehva soorituse tagajärgede ülevõimendamine
  • enesekriitika, kui ei suudeta maksimaalselt ülesandeid täita
  • ebaadekvaatsuse tunne

Olulist rolli negatiivsete mõtete kinnistumisel etendab siiski sinu enesehinnang, mis peegeldab sinu tegeliku mina ja ideaalmina vahet (st erinevust selle vahel, milline sa enda arvates oled ja milline tahaksid olla).

 

Minapildi ja enesehinnangu kohta loe veel enesetundmise osast (vt Milline sa oled? Mida endast arvad?)

Harjutus enesehinnangu tõstmiseks:

  1. Kas mõistaksid samamoodi hukka mõne teise inimese, kes tunneb nii nagu sina? Mida ütleksid inimesele, kel on samasugune veendumus nagu Sul?
  2. Kas oled olnud enda vastu õiglane?
  3. Kas hakkad pigem isikut halvustama, kui lähtud konkreetset juhtumist?
  4. Kas oled unustanud, et igaüks teeb vigu, eksib, tunneb ajuti sotsiaalset ebamugavust? Et mitte keegi pole täiuslik?
  5. Kas Sa jätad tähelepanuta oma tugevad küljed ja keskendud üksnes nõrkadele? Eirad saavutusi ja sõprussuhteid ning keskendud läbikukkumisele ja raskustele?
  6. Kas kipud kasutama vildakaid mõttemustreid? Näed kõiges katastroofi? Võtad kõike isiklikult? Loed mõtteid? Kipud mõtlema emotsionaalselt?
  7. Kas teed järeldusi lapsepõlve või noorukiea kogemuste põhjal?
  8. Kas otsustad enda üle nii, nagu Sinu üle on (kunagi) otsustatud? Kui jah, siis miks peaks sel inimesel või neil inimestel praegu õigus olema?
  9. Kes tunneb Sind kõige paremini? Kas teised inimesed või Sina ise?

 

Sageli ei põhjusta meile stressi mitte sündmus ise vaid tõlgendus, mille me olukorrale anname. Mõnikord me ülehindame, kritiseerime oma tegusid ja käitumist. Negatiivsed mõtted on hoiatuseks, et midagi on valesti! Sellest tulenevalt on meil vähem kontrolli oma tunnete üle, mistõttu pead õppima sellega teadlikumalt tegelema. Stressiolukorra analüüsimiseks on sulle abiks järgmine tabel:

Olukord Näide: Ta kritiseeris minu tööd kaastudengite ees
Tunne (0 -100%)

Viha, alandatus, ebakindlus, pettumus (90%)
Automaatmõte

Ma pole talle kunagi meeldinud. Kas ma tõepoolest olen nii saamatu?
Tõendid mõtte poolt

Ta tegi need järeldused vaid ühe lause põhjal. Tal oli lihtsalt halb tuju.
Tõendid mõtte vastu

Minu argumendid olid põhjendatud. Minu sõbrad austavad minu arvamust.
Ratsionaalne
vastus

Ma tegin küll vea, kuid see ei mõjutanud järelduste usaldusväärsust.

Ta hindas olukorda subjektiivselt.
Tunne (0-100%)

 

Viha (40%)

Kui sul on raske oma negatiivseid mõtteid ratsionaliseerida, kujuta ette, et sul on sõber, kellel on samasugused probleemid.
Analüüsi, kuidas sa tema probleeme hindaksid, on need adekvaatsed mõtted, mida ta välja pakub ja millist nõu sa talle annaksid.