Mis on suhtlemine?

Millised on sinu puhvertsoonid?

Edward T. Hall kirjeldas 4 tsooni distantsi järgi, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad:

  • intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse lähedased inimesed: nt armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt pinget, piinlikkust või ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär (nt rinnale ristatud käed, keha pööramine nii, et ei seistaks vastastikku). Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunned?
  • personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel. Võimaldab usalduslikult vestelda ja soovi korral vestluspartnerit puudutada.
  • sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna. Sellises tsoonis suheldakse ka ametiasjade ajamisel.
  • avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel, nt õppejõud loengus

Nende 4 eelmainitud tsooni suurus erineb kultuuriti. Kui nendest erinevustest ei olda teadlikud, võivad eri kultuuride esindajatel tekkida suhtlemisel vääritimõistmised. Loomulikult on ka sama kultuuri esindajatel erineva suurusega suhtlustsoone. E.T. Halli skeemi tasub võtta vaid üldise mudelina.

   Harjutus

Seisa keset tühja ruumi ning palu kaastudengil, korterikaaslasel (või kodus pereliikmel) aeglaselt enda poole astuda. Palu tal peatuda niipea, kui hakkad end ebamugavalt tundma. Palu tal ette- ja tahapoole astuda, kuni saavutad mugava kauguse. See on sinu keha puhvertsoon. Pane tähele, kas eri inimeste puhul on puhvertsooni erinevusi. Kuidas võiksid neid põhjendada?

Samuti võid proovida seista kellegi teise puhvertsooni. Seisa nt pangaautomaadi juures, poes kassa järjekorras või bussis kellelegi liiga lähedale. Vaata, kuidas ta reageerib.