Kuhu oled oma haridusteel jõudnud?

Mille poolest erineb kõrgkooliõpe keskkooli omast?

Kindlasti oled kuulnud, et kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult Sina ise. Mida see tähendab? Kõige üldisemalt seda, et mida vabam oled oma valikutes, seda enam vastutad ka tagajärgede eest. Kõrgkoolis on vabadust (ja seega vastutust!) palju – suurel osal õppekavadel valid ise ained, milles kavatsed semestri jooksul osaleda; valid ise moodulid, millest kujuneb spetsialiseerumine õppekaval; võid valida kõrvaleriala jne. Igapäevase kooliskäimise osas on samuti suur valikuvabadus – kas valmistud loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma töödega järje peal jms.

Mõned erinevused kõrgkooli- ja keskkooli õppe vahel on toodud järgmises tabelis:

 

KESKKOOL

KÕRGKOOL

Aeg

Õppetunni kestus 45 minutit

Mitu akadeemilist tundi järjest (akadeemiline tund: 45 minutit)

Kohalkäimine

Kohustuslik ja seda jälgitakse

Valikuline ja pisteline. Kohalkäimise jälgimine sõltub ainest

Õppija seisund rühmas

  • Üks vähestest
  • Väikesed klassid
  • Õpilasi tuntakse nimepidi
  • Üks paljudest
  • Suured rühmad (isegi sadu inimesi)
  • Üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi
  • Üks paljudest
  • Suured rühmad (isegi sadu inimesi)
  • Üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi

Õppijalt nõutav ettevalmistus

  • Regulaarne.
  • Kodutööde täitmist kontrollitakse.
  • Koolis alustatu lõpetamine.
  • Eelnev teemaga tutvumine, iseseisev uurimistöö
  • Üldiselt tudengi enda otsustada

Panus õppesse

  • Õpetaja vastutusel
  • Tagasisidet antakse
  • Loengus õppejõu vastutusel
  • Vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel
  • Vähe tagasisidet
  • Loengus õppejõu vastutusel
  • Vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel
  • Vähe tagasisidet

Õpetamisstrateegiad

  • Uut materjali esitatakse, kontrollitakse, parandatakse ja korratakse
  • Järgnevates tundides korratakse ja kinnistatakse
  • Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole
  • Küsimuste esitamiseks vähe aega
  • Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega
  • Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole
  • Küsimuste esitamiseks vähe aega
  • Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega

Nõuded õppimisele

  • Aeglane tempo
  • Õpitu kinnistamine
  • Lühivastused
  • Õpetaja kinnitab õiget vastust
  • Väga kiire tempo
  • Iseseisev mõtlemine
  • Väga kiire tempo
  • Iseseisev mõtlemine

Nõuded kirjatöödele

  • Korratakse tunnisõpitut
  • Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele
  • Tuleb üles näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist
  • Eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist, eriti viimastel kursustel
  • Oodatakse originaalseid mõtteid
  • Tuleb üles näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist
  • Eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist, eriti viimastel kursustel
  • Oodatakse originaalseid mõtteid

Materjalid

  • Värvilised, pildimaterjaliga
  • Teksti julgustatakse kasutama sõna-sõnalt
  • Raamatukogu on piiratud

 

  • Tavapärased kõrgkooliõpikud
  • Teadusajakirjad
  • Veebiressursid
  • Slaidid/konspektid
  • Suured raamatukogud

Hindamine

  • Lühivastused
  • Õpetaja tagasisidet eeldatakse ja saadakse
  • Eelnev kordamine vähene
  • Töid esitatakse ainult üks kord
  • Hinnet saab vaidlustada ja parandada
  • Eelnev kordamine vähene
  • Töid esitatakse ainult üks kord
  • Hinnet saab vaidlustada ja parandada

Eksamid

  • Riigieksamid: korrata ainetundides ainekava jägi õpetatut
  • Vähene vajadus iseseisva mõtlemise järele
  • Kooliväline kontroll
  • Hindamisel võetakse arvesse tundides tehtud tööd
  • Samal aastal järeleksami võimalust ei ole
  • Pidev hindamine: võib kujundada lõpuhinnet
  • Koolisisene kontroll
  • Järeleksami võimalus
  • Pidev hindamine: võib kujundada lõpuhinnet
  • Koolisisene kontroll
  • Järeleksami võimalus

 Tabeli aluseks on Kathleen McMillani ja Jonathan Weyersi raamat „Õppimine kõrgkoolis.Tudengi käsiraamat“
(SA Archimedes, programm Primus, 2011).


Mõtlemiseks
  • Milliseid erinevusi oskad välja tuua oma varasema õppimiskogemuse ja  kõrgkooliõpingute võrdluses?
  • Millega on olnud kõige keerulisem kohaneda/harjuda?
  • Kas mõnele tabelis toodud erinevusele soovid oma kogemuse põhjal midagi lisada või millele tahaksid vastu vaielda?


Kas õppimist on võimalik õppida, saad järele uurida kursuse õpioskuste osast (vt Kas õppimist saab õppida?)