Kuhu oled oma haridusteel jõudnud?

Millised õigusaktid kõrgkoolis õppimist reguleerivad?

Kõrgharidussüsteemi olulisemad õigusaktid on Eesti Vabariigi haridusseadus, ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus, erakooliseadus ja Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määrus nr 178 „Kõrgharidusstandard”. 

Kõrgharidusstandardis” on sõnastatud õppe, õppekavade ja õppejõudude üldnõuded. Õppe nominaalkestust mõõdetakse õppeaastates, õppekava mahtu ainepunktides. Alates 2009/10. õppeaastast kasutame Eestis Euroopa ainepunktisüsteemi. Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti eestikeelne lühend on EAP ning 1 EAP vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppetööks kulutanud (kokku 1560 tundi ehk 60 EAP-d õppeaastas). 

Kõrgharidussüsteemi reguleerivaid sätteid on lisaks järgmistes õigusaktides:teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, kutseõppeasutuse seadus, õppetoetuste ja õppelaenu seadus, täiskasvanute koolituse seadus, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. 

Lisaks eelpool loetletud seadustele ja määrustele on üheks oluliseks raamdokumendiks Riigikogu otsusega 8. novembril 2006 heaks kiidetud kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015, kus määratletakse Eesti kõrghariduse arengusuunad aastani 2015. Strateegia eesmärk on kindlustada Eestis pakutava kõrghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kvaliteet, Eesti vajadustele vastav kõrgkooliõppe maht ning eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng. Strateegiaga soovitakse kujundada Eesti kõrghariduse otstarbekas struktuur ja edendada kõrghariduse sotsiaalset mõõdet ning tagada, et kõrgharidus teeniks Eesti arenguhuve ja innovatsiooni. 

Kõigi valdkonna seaduste ja määrustega on võimalik tutvuda elektroonilise Riigi Teataja vahendusel, samuti on ülevaade Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.