Mis toimub tööturul?

Millised on töötegemise lepingud?

Töösuhete reguleerimiseks on olemas erinevad lepingud. Lepingute sisuga tasub kursis olla kuna nende õiguslikud tagajärjed on väga erinevad. Allpool saad tutvuda erinevate lepingute sisuga.


Tööleping on suunatud tööprotsessile, töö tegemisele. See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mida õigusaktina reguleerib peamiselt Eesti Vabariigi Töölepingu seadus. Lepingu kohaselt  kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tasu töö eest tasu ning kindlustama talle töötingimused. Risk töötegemise eest lasub tööandjal – tema peab töötajat tööga kindlustama, tagama ohutud töötingimused, regulaarse palga, ettenähtud tööpäeva pikkuse, puhkuse jne. Töölepingu kohta saad lisainfot Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Töövõtuleping on suunatud tulemusele, millel puudub töövõtja ja töö tellija vaheline  alluvusvahekord. Töövõtja kohustub tegema mingi töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtja võib tööd teha vabalt valitud ajal, kuid kokkulepitud tähtajaks. Seda reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (36. peatükk).

Käsundusleping on suunatud käsundiandja kasu saamisele, kus puudub töösuhtele sarnane alluvusvahekord. Käsunduslepingu puhul kohustub üks lepingupooltest osutama teisele isikule teenuseid ja teine lepingupool kohustub maksma selle eest tasu. Puudub käsundiandja poolne otsene juhtimine ja kontroll ning eeldatakse käsundisaaja iseseisvust käsundi täitmisel (näiteks, käsundiks on matkaraja pidev korrashoid kuni matkahooaja lõpuni). Üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu Seda reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (35. peatükk).

Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakleri ülesandeks on tutvustada käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, viia kokku lepingu sõlmimisest huvitatud isikud ja olla neile abiks lepingu sõlmimisel. Oma iseloomust tulenevalt ei kasutata maaklerilepingut eriti toodete edasimüümisel, pigem on ta levinud vaid teatud tegevusvaldkondades – näiteks kindlustus ja kinnisvara, kus on oluline just erinevate lepingupoolte kokkuviimine. Üldreeglina on maakleril õigus tasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Maaklerilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (37. peatükk).

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agendil on õigus agenditasule niipea, kui agendi vahendatud või sõlmitud lepingu teine pool on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Agendilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (38. peatükk).

Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingut reguleerib õigusaktina võlaõigusseadus (39. peatükk).