Suhtlemisoskused
Mis on suhtlemine?
Edukas suhtlemine on keeruline oskus,
millega vaid vähesed ilma pideva
enesetäienduseta toime tulevad.
(C. M. Fletcher)
|
Sinu peas keerlevad mõtted: Kas ma ikka olen õiges kohas? Kus kõik teised on? Peagi näed enda suunas tulevat kaht kursusekaaslast, kes omavahel naerdes millestki vestlevad. Enne sind jäävad nad seisma, pööravad sulle selja ning räägivad elavalt, vaiksema häälega edasi. Mis mõtteid ja tundeid nende käitumine sinus tekitab? Millise esmamulje nad sulle jätavad? Kas miski nende käitumises häirib sind? Lähed sa nende juurde, tutvustad end ning alustad vestlust? |
Kujutle, et seisad üksi auditooriumi ukse taga, kus peaks algama sinu esimene loeng.
Elu toimib vastastikuses suhtlemises alates sünnist. Inimesed suhtlevad üksteisega pidevalt – ka siis, kui neile endale tundub, et nad seda ei tee. Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi – sama tähtis kui need, mida sul läheb vaja kooli lõpetamiseks või elatise teenimiseks. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse tööl, kaaslased austavad ja usaldavad sind.
Suhtlemine kui protsess koosneb kolmest komponendist:
- Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine
- Suhtlemispartneri tajumine
- Suhtlemispartneri mõjutamine
Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine - Suhtlemise käigus edastab inimene teisele inimesele mingit teavet, eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Informatsiooniks võivad olla sõnumid, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded jne. Seega aitab suhtlemine kujundada paremat arusaamist, aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust.
Suhtlemispartneri tajumine - Suhtlemise sisu määrab see, kas vastuvõtja saab edastatud infost aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi, varasemaid kogemusi ja võimet mõista. Me kipume liigitama inimesi stereotüüpide järgi, nii indiviide kui gruppe. Me kasutame stereotüüpe, et liigitada ja töödelda tohutut infohulka, mida me saame inimeste kohta, kellega me mingil moel kokku puutume. Stereotüübid, mida me kasutame, peaksid andma meile informatsiooni ent tegelikult võivad need olla eksitavad. Oluline on olla teadlik, milliseid stereotüüpe me kasutame ja kuidas need meid mõjutavad.
Suhtlemisel pannakse partneri juures enamasti tähele:
- Vanust – nt. murdeiga (raske), (naiivne) noorus, keskealine
- Tegevusala – juhtivtöötaja, õpetaja, taksojuht, kelner, arst
- Rahvust – (kergemeelne) prantslane, (lobisemishimuline) itaallane, (keevaline) grusiinlane
- Välimust - kõhukas (heasüdamlik), lühike
- Sotsiaalseid näitajaid – tippsportlane, lasterikkas peres üles kasvanu, vanapoiss
- Atraktiivsust ehk veetlevust - sportlik, blond, pikajalgne
Suhtlemispartneri mõjutamine - Suhtlemisel püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kõige tähtsam on meeles pidada, et inimesed muudavad end vaid siis, kui nad seda ise tahavad – mitte siis, kui meie seda tahame. Inimeste käitumise mõjutajaks on suuresti nende vajadused. Üheks efektiivseks viisiks, kuidas suhtlemispartnerit mõjutada, on efektiivse käitumise julgustamine.