Kontakti loomine

Mis on suhtlemistõkked?

Suhtlemistõkked võivad takistada suhtlemist, seetõttu on kasulik nendest teadlik olla. Me võime rakendada suhtlemist takistavaid viise nii loomulikult, et ei pane seda ise tähelegi. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks tunneme end solvatuna ja alaväärsena. Levinumad suhtlemistõkked:

Suhtlemistõke

Näide

Mõju edasisele suhtlemisele

1. Käsutamine/
kamandamine

"Mind ei huvita sinu isiklikud probleemid, grupitöö tuleb ära teha!"

  • edastab sõnumi, et sind ei aktsepteerita
  • võtab teiselt ära võimaluse vastutada
  • tekitab vastupanu

2. Hoiatamine/
ähvardamine

"Keegi ei aita sind, kui sa ise ka ei tea, mida sa täpselt tahad."

  • võib tekitada hirmu, alistuvust või kiusu järele proovida, kas ähvardus peab paika
  • võib tekitada viha, võõrandumist

3. Moraali lugemine

"Raskused teevad sind ainult tugevamaks!"

  • viib võõrandumiseni
  • tekitab „kohustatuse tunnet" või süütunnet

 

4. Nõuandmine

"Mina sinu asemel räägiks vanematega."
"Ma arvan, et kõige õigem oleks...."

  • võib tekitada sõltuvust või vastupanu
  • signaal, et inimene ise pole võimeline oma probleeme lahendama
  • pärsib iseseisvust ja otsustusvõime

5. Loogika kasutamine

"Sa eksid, sest..."
"Loogiliselt võttes peaks ..."

  • kutsub esile oma seisukohtade kaitsmist
  • teine inimene ei kuula sind enam
  • võib tekitada alaväärsustunnet

 

6. Hinnangute andmine, kritiseerimine, süüdistamine

"Sa oled lihtsalt laisk!"
"Ise oled süüdi, et....."

  • vihjab teise otsustusvõimetusele
  • suhtlemine katkeb, kuna kardetakse negatiivset hinnangut
  • hinnanguid võetakse sageli tõe pähe

 

7. Kiitmine, nõustumine

"Sa oled kõigi asjadega hästi hakkama saanud, küll see olukord ka laheneb."

  • võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus
  • võib põhjustada ärevust, juhul kui teise inimese arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku

8. Sildistamine,
naeruvääristamine

"Sa oled tõesti saamatu."
"Kuidas sul õnnestus nii kerges aines läbi kukkuda?"

  • võib mõjuda laastavalt inimese minapildile
  • kutsub sageli esile sõnalist kättemaksu

9. Analüüsimine, diagnoosimine

"Sinu viga on selles, et sa ise ei püüagi endale sõpru otsida."

  • võib mõjuda ähvardavalt ja masendavalt
  • kaob soov edasi suhelda, sest kardetakse sõnumi moonutamist või ebameeldivat paljastamist

10. Rahustamine, lohutamine

"Ära muretse, küll sa pika peale kohaned uue elu ja õpingukaaslastega."

  • rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised
  • tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ("sul hea öelda!")
  • tekib arusaam, et ei tohiks ennast pahasti tunda

11. Küsitlemine

"Miks sa siis tulid siia õppima, kui see eriala sulle ei meeldi?"

  • õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima või valetama
  • tekitab ärevust, hirmu, trotsi

12. Teema vahetus, sarkasm

"Räägime parem millestki meeldivamast."

  • võib tekitada teises tunde, et tema probleemid on ebaolulised
  • pärsib teise inimese soovi teinekord oma probleemist rääkida

Oma suhtlemistõkete analüüsimiseks täida TÖÖLEHT: Suhtlemistõkked.