Suhtlemisoskused

Ümbersõnastamine on suhtluspartnerile suunatud tagasipeegeldus selle kohta, mida ta ütles või välja näitas. Tähtsaim reegel on, et ümbersõnastamisel ei lisata oma mõtteid ja tundeid ning lähtutakse vaid sellest, mis suhtluspartner ütles või väljendas.

Näide:

Tudeng A: „Ma olen väga segaduses. Ma tõesti ei tea, kas vahetada eriala v. mitte"
Tudeng B: „Sa tahad öelda, et sa pole kindel, kas sa tahad eriala vahetada v. mitte".
Tudeng A: „Nojah, mõned ained on täitsa OK, aga on palju neid, mille puhul ma ei saa aru, miks ma pean neid õppima, kui mul kunagi neid vaja ei lähe"
Tudeng B: „Sinu jaoks on erialavahetuse küsimus tekkinud seetõttu, et sa ei mõista teatud ainete õppimise vajadust"
Tudeng A:" No ma arvan, et kui nad on õppekavas, siis nad on seal ikka põhjusega, aga ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja leida motivatsiooni nende õppimiseks"
Tudeng B: „Saan ma õigesti aru, et põhiprobleem pole mitte selles, et sa väga tahaksid eriala vahetada, vaid selles, kuidas leida motivatsiooni sinu jaoks ebahuvitavate ainete läbimiseks"
Tudeng A: „Jah, kui ma suudaks sundida end neid õppima, siis tahaksin ikka oma erialal jätkata"
Tudeng B: „Milliseid variante sa oled õppimisel juba proovinud ja mis võiks kõige paremini toimida?"
Tudeng A:" Üks asi, mida ma varem olen proovinud on see, et ma kinnitan endale, et igal erialal on huvitavaid ja vähemhuvitavaid aineid. Ja isegi ebahuvitava aine puhul võib mõni aspekt olla põnev. Pealegi ei pääse ma järgnevatele ainetele, mis tõesti mind huvitavad, kui eeldusained on läbimata."
Tudeng B:"Võiks see mõtteviis sind ka praegu kuidagi aidata?"
Tudeng A:" Vot ei teagi, aga peaks katsetama, ega ma muidu ju teada ei saa."

Tunnete peegeldamine - annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. Tundeid peegeldades väljendad oma arusaamist rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel „ära voolata" ja rääkija vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb.

Näide:

Tudeng A: „Mul oli kohutav koolinädal. Niipalju kodutöid ja loenguid. Ma olen nii kurnatud."
Tudeng B: „Sa tunned end kurnatult, sest sul oli tihe koolinädal."
Tudeng A: „Jah, lisaks oli 3 päeval ka arvestused, mille tulemust ma ei tea. See kõik ajab mind hulluks"
Tudeng B: „Sa muretsed oma arvestuse tulemuste pärast"
Tudeng A: „Loomulikult, kes siis ei muretseks. Ma arvan, et need ei läinud eriti hästi. Kui ma teaks tulemust, võiksin ma järgmistele asjadele keskenduda."
Tudeng B: „Sa oled segaduses, sest ei tea kuidas oma nädalavahetust ja järgnevat nädalat planeerida?"
Tudeng A: „Nojah, kui ma läbi kukkusin ei saa ma nädalavahetuseks ka koju sõita, sest peaksin jääma ühikasse õppima."
Tudeng B:"Sind ärritab, et arvestuse tulemused selguvad alles järgmisel nädalal"
Tudeng A:"See on jah kõige raskem, kuigi õppejõud andis lootust, et ta jõuab need ka varem ära kontrollida. Ei tea, kas ma peaksin talle meili saatma ja küsima oma tulemust"
Tudeng B: „See aitaks sul rahuneda?"
Tudeng A:" Ma usun küll. Vähemalt kaoks ära see peataolek ja ma teaks, mida edasi teha."

Suletud küsimused

Eeldavad "jah - ei" vastust, mistõttu ei võimalda arendada edasist vestlust. Samuti võivad need mõjuda ülekuulamisena. Selline lähenemine peegeldab vestluse ühepoolsust.

(nt. Kas see loeng on huvitav? Oled sa oma toakaaslasega rahul?)

Kasutatakse efektiivselt vaid infot kontrollides ja selgitades, fakte täpsustades ja probleemile keskendudes.

(nt. Kas sa tahad ülikoolis edasi käia? Mulle tundub, et.. on see nii? Soovid sa võtta akadeemilise?)

Avatud küsimused

Eeldavad vastusena üldist infot. Julgustavad inimest vastama oma sisetundest lähtuvalt ning detailsemalt rääkima muret tekitavatel teemadel.

(nt Mida sa arvad ... loengutest? Kuidas su vanemad sinu arvates sellele uudisele reageerivad?

Kasutatakse efektiivselt arutelu alustamiseks, kirjelduse palumiseks, tunnetele ja plaanidele keskendumiseks

Näide: „Sinu jutust järeldan, et tahaksid sõpradega sellest rääkida, kuid sind hirmutab nende reaktsioon."

„Sinu juttu kokku võttes tundub, et sinu isa on sulle oluliseks eeskujuks, sest...."

„Sinu jutust jäi kõlama see, et sa oled väsinud teiste pidevast kriitikast"

Ümbersõnastamise harjutus

Pöördu sõbra või hea tuttava poole, kellele meeldib uusi asju katsetada. Selgita talle, et tahad parandada oma kuulamisoskusi. Sõbra ülesanne on rääkida mõni oluline lugu või seiklus oma elust (soovitatavalt selline, mida sina ei tea). Samuti võib ta rääkida näiteks sellest:

• kus ta näeb end olevat 5, 10 aasta pärast
• millised väärtushinnangud on tema jaoks elus kõige olulisemad ja miks ning kust need pärinevad;
• milliste eelarvamustega on ta kokku puutunud ning mis teda sealjuures kõige rohkem häirib jne.

Sinu ülesanne on kuuldut aeg-ajalt oma sõnadega ümber jutustada. Sõber otsustab, kas oled tema jutust õigesti aru saanud. Sina võtad tema parandused arvesse ning lisad need uude ümbersõnastusse, mida kordad, kuni sõber jääb kuulduga rahule.