Kuidas ennast kehtestada?

Kujuta ette järgmist olukorda:

Oled kursusekaaslasega kokku leppinud, et teete koos referaadi ja selle põhjal ettekande ning jagate ära, kes mida loeb ja ette valmistab. Päev enne ettekande tegemist saate kokku, et töö lõplikult vormistada. Selgub aga, et sinu kursusekaaslane on oma osa tegemata jätnud, kuna tal on olnud viimasel ajal väga kiire ja pealegi on ta unustanud, mis ta täpselt tegema pidi. Teie mõlema hinne sõltub homsest ettekandest. Kuidas sa sellises olukorras käituksid?

Sinu reageering ja kehtestamisstiil antud olukorrale sõltub sellest:

  •     kuivõrd on sul sarnaste situatsioonidega varem olnud kogemusi
  •     milline on sinu hetkemeeleolu ja väsimusaste
  •     kas tekkinud olukord lööb segi sinu ülejäänud ajaplaneeringu ja õppimisprotsessi
  •     kuivõrd tähtis on sinu jaoks heade suhete jätkumine kaastudengiga
  •     kuidas kaastudeng sulle seda kõike ütleb: sõnad, kehakeel, žestid jne
Positiivne enesekehtestamine on oskus väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Sageli on lohutav teada, et enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte kaasasündinud iseloomujoon. Samuti ei suuda inimene pidevalt olla kehtestav (nt ühel hetkel suudad sa olla kehtestav oma toakaaslase puhul, kes armastab kuulata valju muusikat sel ajal, kui sa õpid, teinekord muudab see sind agressiivseks ja vahel suhtud sa sellesse passiivselt). Võimalik, et vähem tuttavate kursusekaaslastega pole sul probleemi olla kehtestav, samas sõprade ja pereliikmete puhul ei taha see kuidagi õnnestuda.

Lapsepõlvest on sulle kaasa antud hulk veendumusi, juhtnööre sotsiaalseks käitumiseks. Need ütlevad, millised käitumised on „head - halvad" või „aktsepteeritud - mitteaktsepteeritud". Püüa järgnevate üldlevinud arvamuste puhul mõelda, millised neist meenutavad sulle kodunt kaasa saadud reegleid? Usud sa, et neid tuleb järgida ka täiskasvanuna?


Üldlevinud eksiarvamused

Sinu õigused

Oma vajadusi teiste omadest ettepoole seada on egoistlik.

Sul on õigus oma vajadusi vahel teiste omadest ettepoole seada

Vigu teha on häbiasi. Igas olukorras peaksid reageerima õigesti.

Sul on õigus teha vigu. Keegi meist pole täiuslik.

Kui sa ei suuda veenda teisi, et sinu tunded on õigustatud, siis on sinu tunded valed.

Sul on õigus olla ise oma tunnete kohtunik.

Teiste arvamust tuleb austada, eriti siis, kui teised on sinust kõrgemal positsioonil. Jäta oma eriarvamused enda teada. Kuula ja saa targemaks.

Sul on õigus oma arvamustele ja tõekspidamistele.

Ole paindlik ja püüa kohaneda. Teiste tegudel on omad kindlad põhjused ja nende õigsuses kahelda on ebaviisakas.

Sul on õigus avaldada arvamust, kui teiste käitumine või kriitika tundub sulle halb või ülekohtune.

Teiste jutule ei tohi vahele segada. Küsimused näitavad sinu rumalust või ebaviisakust.

Sul on õigus jutule vahele segada, et selgitust paluda.

Ära raiska oma probleemidega teiste väärtuslikku aega.

Sul on õigus paluda abi või toetust

Kui keegi annab sulle nõu, võta seda kuulda. Inimestel on sageli õigus.

Sul on õigus teiste nõu mitte kuulda võtta. Sinu enda leitud lahendused võivad olla sinu jaoks kõige sobivamad.

Teadmine, et tegid midagi hästi, on juba iseenesest preemia. Kiitlejad ei meeldi kellelegi. Edukaid inimesi põlatakse ja kadestatakse salamisi. Komplimendile vasta tagasihoidlikult.

Sul on õigus saada oma töö ja saavutuste eest tunnustust ning olla ise enda saavutuste üle uhke. Ära pea seda piinlikuks.

Teisi peab alati aitama. Kui sa neid ei aita, pole sul endal hädas kellegi poole pöörduda.

Sul on õigus öelda EI, kui sa ei soovi või sul ei ole hetkel aega aidata.

Sinu tunnetel ja tegudel peab alati olema oma kindel põhjus.

Sul on õigus jätta oma tunded ja teod õigustamata.

Teiste vajadusi ja soove peab märkama isegi siis, kui nad ei oska öelda, mida nad tahavad.

Sul on õigus jätta teiste vajadused ja soovid nende "silmist lugemata". Sa ei pea olema „mõtetelugeja".

Teisi inimesi ignoreerida on ebaviisakas. Kui sinult midagi küsitakse, siis vasta.

Sul on õigus olukorrale mitte reageerida.

 

Kuidas saad aru, et sa pole kehtestav?

Sul on raske

  • öelda ei
  • küsida nõu või paluda abi
  • välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid
  • algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust
  • väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti
  • jääda eriarvamusele ja/või vastanduda teistele inimestele
  • esitada küsimust „miks?" pärast sulle esitatud nõudmist
  • tunda end hästi, kui sulle on tehtud kompliment.

Enesekehtestamine on oluline koos õppides, millest on juttu õpioskuste teemas (vt Kuidas teistega koos õppida?)