Kuidas lahendada konflikte?

Nii igapäevases suhtluses kursusekaaslastega kui grupitööde tegemisel tekib sageli lahkarvamusi, kus oma põhimõtete kaitsmisel ja soovitud tulemuse saavutamiseks satutakse teistega konflikti.

KONFLIKT on:

.... inimeste erinevustest tulenev paratamatus
.... suhte püsivuse test
.... emotsionaalne pingeolukord
.... oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine
.... käitumine, mis esitab väljakutse füüsilisele või psühholoogilisele turvalisusele üksikisiku või grupi puhul

 

Konflikti käitumuslikud tunnused

  • lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, see segab ka tõsisemate asjadega tegelemist
  • kõrgendatakse häält, süüdistatakse teist (kasutatakse palju suhtlemistõkkeid)
  • teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid
  • püütakse kaaslasi leeridesse jagada ja endaga liitu tõmmata
  • pealekaebamine, laim, ässitamine, jäine viisakus
  • boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus tööl
  • stereotüüpne mõtlemine
  • enesekaitse ja manipuleerimise osakaalu suurenemine
  • objektiivsuse vähenemine, ei kalkuleerita „hinda"

Kui sul on ühe ja sama nähtuse või inimese kohta korraga kaks või rohkem kooskõlastatud teadmist (tekib kognitiivne dissonants; näiteks kui õppejõud teatab loengus, et ta on pettunud, et tudengid oma kodutöid õigeaegselt ei esitanud), siis selle vastuolu leevendamiseks võib:

  • lihtsalt informatsiooni ignoreerida (nt kuna sina esitasid töö tähtajaliselt, ei käi see sinu kohta)
  • hankida inimese või nähtuse kohta uut informatsiooni
  • muuta iseenda käitumist (nt öelda õppejõule, et sina esitasid tähtajaks töö ning anda seeläbi talle mõista, et ei tohiks teha selliseid üldistusi)
  • seletada nähtuse või inimese käitumine endale sobivaks (nt õppejõud ütles seda sellepärast kogu kursusele, et tähtajaks esitamata tööde hulk oli suurem esitatud tööde arvust)