Mis on grupiprotsessid?

Efektiivne viis seminarideks ja eksamiteks valmistumisel on õppimine koos kaastudengitega. Sellel on üksi õppimise ees mitmeid eeliseid.

See võimaldab:

  •     kõrvutada oma mõtlemisviisi, ideid, tunnete väljendamist ja käitumist teiste osalejatega ning neilt midagi õppida
  •     märgata oma tugevaid ja nõrku külgi
  •     otsida oma puuduste ületamiseks erinevaid viise
  •     omadada nii akadeemilises kui sotsiaalses valdkonnas edukamaid toimetulekuviise
  •     osalejatele emotsionaalset ja füüsilist tuge ning aitavad suurendada õpimotivatsiooni
  •     omandada suuremat hulka õppematerjale (nt jaotada teemad, mille kohta igaüks grupist lühikonspekti teeb)

Planeerides ühiste kodutööde tegemist, võtavad tudengid grupis erinevaid rolle, millest sõltub eesmärgi saavutamise edu või ebaedu. Ülesandele orienteeritud grupi liikmed võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks.

Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teada olevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust (nt kodutöö tegemisel tuuakse välja, millist materjali on keegi leidnud ja kuivõrd see haakub planeeritava referaadi teemaga; õppimise puhul selgitatakse välja, millised teemad on kõige raskemini mõistetavad ja vajaksid lisainfo hankimist).

Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtteid ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, teevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi. Grupiprotsesside jaoks on olulised mõlemad rollid. Kui aga näiteks algatajaid on liiga palju võib tulemuseks olla grupp, kus pakutakse küll välja palju ideid, kuid vastastikuse kriitika tõttu ühisele otsusele ei jõuta. Siinkohal on oluline meeles pidada, et kritiseerida tohib ideid, mitte idee autorit.

Grupiliikmete omavahelist suhtlust tõkestavad indiviidid, kes peavad enda vajadusi grupi vajadustest tähtsamaks, unustades ära eesmärgi, mille pärast grupp on kokku kutsutud. Seetõttu võivad grupiliikmed võtta järgmisi rolle:

  •     Agressor - surub teiste ideid alla, kritiseerib, kasutab hinnanguid. Eesmärgiks on isikliku võidu saavutamine
  •     Blokeerija - tunneb, et probleem on ületamatu ning lahendusi pole. Sageli elatakse grupis välja isiklikke tundeid (solvumist, viha jne.) nt „Aga mis siis, kui ....", „Ei, see tekst referaadiks ikka ei sobi, liiga pikk ja keeruline...." jne.
  •     Kloun - püüab kogu grupitööd naljaks pöörata, soovib pidevat tähelepanu. Eesmärgi poole liikumine on kõrvaline, seda ei võeta väga tõsiselt.
  •     Pastor - pole tegelikust eesmärgist huvitatud, sest ta on hõivatud isiklike probleemide või kogemuste selgitamisega. Räägib kõrvalistest asjadest. Eesmärgiks on tähelepanu ja tunnustuse saamine.
  •     Domineerija - esmatähtis on juhtimine ja liidri positsiooni kindlustamine, mitte ülesandele keskendumine. Püüab saavutada kontrolli grupi üle, kamandab ja käsutab


Loe lisaks õppimisoskuste teema alateemat "Kuidas teistega koos õppida?".