Ajaplaneerimine

Väga suur osa ajaraiskajatest on seotud katkestustega, mida tekitavad telefonikõned, e-kirjad, MSN-sõnumid, ruumist läbi jalutavad toakaaslased või külalised, „ühe silmaga" teleri vaatamine, muusika kuulamine vms. Pidevad välised segajad viivad meie keskendumisvõime madalale, mistõttu kannatab tehtava töö tulemuslikkus. Enamasti inimene ise ei saa aru, kui palju ta töö katkestuste tõttu kannatab.

California Ülikooli teadlased uurisid, kui palju katkestused võivad tööd segada. Oletati, et katkestuste vahel tehakse vähemalt 15 minutit rahulikku tööd. Seejärel jälgiti 3 päeva jooksul 12 infotöötlejat. Uuringu tulemusel saadi teada, et keskmiselt sai inimene ilma katkestuseta töötada 3 minutit!
Allikas: "Stress of E-mail", University of Glasgow

Kõige olulisem segamistest tingitud probleem on langenud kontsentratsiooni tase. Londoni Kuningliku Kolledži psühhiaater dr Glenn Wilson korraldas 80 vabatahtlikuga uuringu. Ta palus katsealustel lahedada probleemülesandeid, esmalt rahulikus keskkonnas ning seejärel olukorras, kus neid segati e-kirjade ja telefonikõnedega. Tulemus oli, et osalejate keskmine IQ tase langes häirivas keskkonnas 10 punkti võrra. Seega on häiriv keskkond hävitava mõjuga meie töö tulemuslikkusele.

Mitmed uuringud viitavad, et pärast katkestust endisel tasemel kontsentratsiooni saavutamiseks kulub keskmiselt 15-20 minutit. Kui sind „pommitatakse" katkestusega nt iga 3 minuti tagant, siis on väga raske töötada oma võimetele vastavalt. Katkestuse piiravad meie võimeid. Seetõttu räägivad paljud ajajuhtimise tehnikad just katkestusvaba aja leidmise olulisusest õppimisel/töötamisel.

Vähemalt oluliste tööde jaoks tuleb panna oma ruumi uks kinni, lülitada mobiiltelefon ja MSN välja, mitte vaadata e-kirju ja lihtsalt võtta endale see 1-2 tundi rahulikku aega, mille jooksul saab teha rahulikult tööd oma ajupotentsiaali maksimaalselt ära kasutades.