Kursuse/teemade ülevaade

  • PRAKTIKA HALDUS JA ARENDUSETTEVÕTTES

                                                

    Maht: 15 EAP
    Koostajad: Ando Pärtel, Leena Paap
    Sihtrühm: Kinnisvara korrashoiu eriala III kursuse üliõpilased

    Õppeaine sisu lühikirjeldus: 

    Tegemist on praktikaga, mille üliõpilane peab läbima haldus- ja arendusettevõttes. Sobilikuks ametikohaks on vastava valdkonna juhi või spetsialisti assistent.




    • Üldine tegevuskava  Ajaline jaotus
       Sissejuhatav loeng  Kevadsemestri esimene õppenädal
       Praktikakoha kinnitamine  29 veebruar
       Praktika periood  märts-august
       Aruande esitamine (moodle keskkonda) 17 juuni ja lõpptähtaeg  20 august

      Õppeaine nimi

      Praktika kinnisvara haldus- ja arendusettevõttes- Praktika ettevõttes erialase kõrgharidusega juhendaja juhendamisel.

      Õppeaine kood ja maht

      EKK010, 15 EAP (390 h)- Tööde teostamise periood ettevõttes.

      Ainekava ja aineprogramm

      https://tahvel.edu.ee/#/subject/2831

      Sihtgrupp

      Kinnisvara korrashoiu 3. kursuse kohustuslik aine.

      Eeldusained:

       Soovituslikud tööosad Ajaline jaotus  Tegevused
       Sissejuhatav loeng 1,5 h auditoorne õpe sisaldab aruande ettevalmistust
       Praktikakoha kooskõlastamine foorumi kaudu teavitamine iseseisev töö
       Ettevõtte ja objektiga tutvumine esimene nädal praktikaplaani koostamine
       Korrashoiu strateegiaga tutvumineteine nädal töö objekti dokumentatsiooniga 
       Korrashoiu taktikalised tegevused kolmas- üheksas nädal tööd planeeritud tegevustega
       Korrashoiu operatiivsed tegevused vastavalt vajadusele  jooksev graafik 
       Praktika perioodi kokkuvõte  kümmnes nädal  tulemuste analüüs ja hinnang praktikandile 
       Aruande viimistlemine 1,5 h (teksti sidumine tervikuks ja visuaalne väljanägemine) iseseisev töö
       Esita aruanne  tähtajaks esitamine tulemus hinnatakse, arvestatud (A),  mittearvestatud (MA)

      Praktika eesmärgiks on:

      • kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi;
      • üliõpilase praktiliste oskuste süvendamine ja erialaste kogemuste omandamine täites keskastmejuhi või tema assistendi ülesandeid;
      • arendada üliõpilase tehnilist ja loovat mõtlemist ning tõsta tema digi-tehnoloogilist kompetentsi;
      • arendada meeskonnatöö, kommunikatsiooni ja projektijuhtimise oskusi;
      • koguda vajalikke andmeid ja materjale lõputöö koostamiseks.

      Õppeaine õpiväljundid on ehk pärast praktika läbimist
      üliõpilane:

      • omab ülevaadet ettevõtte struktuurist ja töökorraldusest;
      • omab ülevaadet kinnisvarakeskkonna ülesehitusest ja kvaliteedisüsteemist;
      • oskab tegutseda juhtiva või vastutava spetsialisti tasandil;
      • tunneb valdkonna standardeid ja norme;
      • omab tööks vajalikke suhtlemisoskusi ning IT-tehnoloogiaid.


      Hindamiskriteeriumid

      Halduspraktika on arvestuslik aine, st tulemust ei hinnata mitte skaalal 0...5, vaid arvestatud(A)/mitte arvestatud (MA). Arvestuse saamiseks peab üliõpilane koostama ja esitama praktikal teostatud tööde kohta aruande, mis vastab kõrgkooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele.

      Aruandes hinnatakse eriala sõnavara kasutamist, väljendusoskust, tööde tehnoloogilisi selgitusi ja teostatud tööde nõuetele vastavust. 


  • PRAKTIKA KAVANDAMINE

    Esile tõstetud

    Üliõpilase iseseisvatöö kirjeldus:

    1. Leiab sobiva ettevõtte.
    2. Kooskõlastab selle kõrgkoolipoolse juhendajaga nädala jooksul enne praktika algust.
    3. Sõlmitakse leping kindlaksmääratud perioodiks ühe nädala jooksul.
    4. Täidab ettevõttes kehtivaid eeskirju ja ohutusnõudeid ning kajastab need aruandes.
    5. Täidab igapäevaselt praktikapäevikut ja analüüsib teostatud tööetappe.
    6. Peale lepingu lõppemist koostab nädala jooksul aruande ja esitab selle kõrgkoolipoolsele juhendajale.
    7. Aruande kaitsmine toimub õppejõuga kokkulepitud ajal.

  • PRAKTIKAL VIIBIDES

    Praktikal viibimise tegevus:

    • praktika ajalise jaotuse plaani koostamine ja selle kooskõlastamine TTK poolse juhendajaga;
    • töötervishoiu ja tööohutusalane instruktaaži läbimine;
    • ohutusalaste nõuete kinnipidamine;
    • ettevõtte kehtiva sisekorra järgimine (sh ärisaladuste hoidmine);
    • ettevõtte poolse juhendaja poolt määratud ülesannete täitmine ja praktikapäeviku pidamine.

  • PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMINE


    Praktikaaruande ülesehitus võiks olla järgnev:

    • sissejuhatus (praktika eesmärk);
    • ettevõtte tutvustus;
    • objekti kirjeldus - kirjelduses peaksid minimaalselt vastama küsimustele mida, kuidas , kes, kus, millal haldab;
    • praktikapäevik, teostatud tööde detailsed selgitused, kus üliõpilane kajastab:
    - kinnisvaraobjekti tüüplepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi;
    - igapäevaselt teostatud tööde detailseid kirjeldusi;
    - teostatud tööde vajalikkuse analüüs;
    - teostatud tööde dokumenteerimine.
    • Ühte allpool loetletud lisadest:

                     - kinnisvaraobjekti kontrollkaarti;
                     - strateegiliste tööde teostamine;
                     - taktikaliste tööde teostamine;
                     - tööde üleandmise/ vastuvõtmise akti;

    • kasutada korrashoiustandardi komplekstegevuste põhistruktuuri.
    • eneseanalüüs - kas ja mida Sa juurde õppisid, kuidas tööd edenesid, kas tekkis probleeme ning kuidas need lahendati;
    • kokkuvõte;
    • viidatud allikad;
    • lisad - ettevõttepoolse juhendaja hinnanguleht praktikandile lae fail alla ja lase ettevõttel oma tööle hinnang anda ning lisa aruandesse.

    Praktikaaruande tingimused:

    Praktikaaruanne esitatakse kevadsemestri lõpuks elektroonselt Moodle keskkonda. Õigeaegselt ja nõuetele vastava aruande esitamisel annab kõrgkoolipoolne juhendaja üliõpilasele tagasisidet, vajadusel viitab aruandes esinenud puudustele. Puuduliku aruande korral peab üliõpilane puudused likvideerima.

    Praktikaaruanne peab vastama TTK kirjalike tööde vormistamise nõuetele.
  • KASULIK KIRJANDUS

    • Kinnisvara keskkonna kujundamise põhimõtted (R.Liias, 2003)
    • Kinnisvara halduri käsiraamat, 2004, 2007
    • Kinnisvara hooldaja käsiraamat, 2008
    • Hoone hooldusraamat, 2001
    • Uus korteriomandi ja korteriühistuseadus (E. Hintpere, 2016)
    • Eesti avaliku sektori kinnisvarapoliitika kujundamise alused (J. Reiljan, 2006)
    • Kinnisvaraõpik (R. Nerman, M. Sorga, H. Kuhlbach, 2007)
    • Total Facilities Management (B. Atkin, A. Brooks)
    • Facilities Management. Dynamics of excellence, (P. Barrett, E.Finch, 2014)
    • EVS EN 15221 seeria: „Kinnisvarakeskkonna juhtimine“
    • EVS-EN 15221-1:2006 „Kinnisvara keskkonna juhtimine OSA 1: Terminid ja määratlused/ Terms and definitions“
    • EVS-EN 15221-2:2006 „Kinnisvara keskkonna juhtimine OSA 2: Kinnisvarakeskkonna juhtimise lepingute ettevalmistamine / Guidence on how to prepare Facility Management agreements“
    • EVS-EN 15221-3:2011“Kinnisvarakeskkonna juhtimise kvaliteedinõuded/ Guidence on quality in Facility management“
    • EVS-EN 15221-4:2011 „Taksonoomia, klassifikatsioon ja struktuurid kinnisvarakeskkonna juhtimises/Taxonomy, Classification and Structures in Facility Management“
    • EVS-EN 15221-5:2011 „Kinnisvarakeskkonna juhtimise protsesside koostamise juhend/Guidence on Facility management processes“
    • EVS-EN 15221-6:2011 „Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel/ Area and Space Measurement in Facility management“
    • EVS-EN 15221-7:2011 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Juhised tulemuslikkuse võrdlusuuringuteks / Facility Management – Performance Benchmarking“
    • EVS EN 15341:2007 „Korrashoid. Korrashoiu võtmenäitajad“.
    • EVS EN 15331:2011 „ Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“
  • TAGASISIDE ANDMINE

                                   TAGASISIDE ANDMINE AITAB KURSUST PAREMAKS MUUTA