Kuidas ennast kehtestada?

Kehtestav eneseväljendus

Sageli kiputakse oma tundeid ja vajadusi väljendama kaudsel viisil ning arvatakse, et teised mõistavad, mida me öelda tahame, või räägitakse „sina"- keeles (nt. sa ei helistanud mulle eile, ehkki lubasid). See võib olla tingitud lapsepõlves omandatud hoiakust, et asesõna „mina" kasutamine viitab liigsele egoismile. Võimalik, et tegelikult kardad sa hoopis teiste reaktsiooni oma avameelitsemisele.

Oma tundeid ja vajadusi kaudselt väljendades räägid umbes nii: „ tundub, et enamikku tudengeid häirib nii suur kodutööde hulk", „ma ei mõista, kuidas inimesed võivad nii lohakad olla", „ paistab, et see noormees meie kursuselt ei saa aru, kuidas tema sagedased sõnavõtud loengutes teisi häirivad... mis sa arvad, kas ma peaksin talle seda otse ütlema". Seega on efektiivse kehtestamise puhul esmaseks reegliks kasutada mina-sõnumeid. Võrdle järgnevaid lauseid ning püüa mõelda, milliseid tundeid ja käitumisi need esile kutsuvad?

Sina-sõnumid

Mina-sõnumid

Sa räägid väga segaselt!

Sa võiksid teistega rohkem arvestada.

Kes sul lubas minu asju puutuda?

Miks sa ei öelnud, et ei taha meiega grupitööd teha?

Sa kohe pead olema nii õel ja sarkastiline teiste suhtes!

Mul on raske mõista, mida sa öelda tahad.

Ma olen solvunud, et sa ei teatanud oma hilinemisest

Ma olen pettunud, et sa kapist minu jogurti ära sõid.

Minus tekitab segadust, et sa valisid teise grupi ning ei teatanud sellest meile.

Mulle ei meeldi, kui sa mind kritiseerid, ilma et küsiksid kuidas asjad tegelikult olid.

Kas esitatud näited tekitasid sinus järgmisi mõtteid?

Sina-sõnumid:

Mina-sõnumid:

... on täielikult suunatud teisele inimesele - suhtluspartnerile

... tekitavad asjatut vastupanu ja vaidlusi - süüdistatu hakkab end õigustama või vastu süüdistama

... tekitavad kergesti süü-, alandustunnet, teevad haiget

... tekitavad soovi kätte maksta

... räägivad midagi minust endast ja ei sisalda teise kohta käivaid tõlgendusi ja hinnanguid

... ei kõla rünnaku ja süüdistusena, jätavad teisele osapoolele ruumi tema oma arvamuse jaoks

... rääkija võtab endale vastutuse oma seisundi eest ja jätab teisele osapoolele vastutuse enesekontrolli eest

... suurendavad siiramat ja avatumat suhtlust, vähenevad manipulatsioonid ja hirm enda ees

Mina-sõnumid, mida enesekehtestamisel kõige sagedamini kasutatakse on ennetav ja äraütlev mina-sõnum. Esimest kasutad sa siis, kui soovid teatud ebameeldivaid olukordi ennetada (nt ma soovin täna õhtul homseks eksamiks tõsiselt õppida ning oleksin sulle väga tänulik, kui sa sõpradega selleks ajaks meile pidu ei planeeriks). Äraütlevat mina-sõnumit tuntakse rohkem „EI" - ütlemise nime all. Tihti on meil raske ei öelda, eriti kui tegemist on vanemate ja heade sõpradega, sest me ei taha endast halba muljet jätta. Siin sulle väike soovitus - mõjus „EI"-ütlemine peaks sisaldama:

  • kindlameelset otsust ja selget põhjendust
  • vajadusel ka „EI" kehtivuspiire, nt „Täna ma ei saa kahjuks sind õppimisel aidata, sest mul on vaja üks ettekanne teha, aga homme on mul selleks piisavalt aega"
  • äraütlemine ei tohi minna väljavabandamiseks, nt „ Mul on väga kahju, ma ei saa seda tööd sinu eest ära teha, anna tõesti andeks."
  • äraütlemist toetavad ka mitteverbaalsed märgid nagu pilk, kehakeel, samuti jutu katkestamine ja äraütlemise kordamine.
  • öeldes millelegi „EI" ütled millelegi „JAH" ja vastupidi, nt „Ma ei tule sinuga õppejõu juurde kaasa, aga ma aitan sul end ette valmistada selleks vestluseks nii, et ta oleks nõus su eksamitöö uuesti läbi vaatama".

Mõnikord on raske öelda inimesele midagi sellist, mida ta ehk kuulda ei taha. Sellisel juhul tuleb seda teha pehmelt ning abiks võib olla "hamburgeri" tehnika.

  1. Kiida vestluspartnerit selle eest, mille eest teda ausalt kiita saab ("saia" osa)
  2. Seejärel ütle, mida sa öelda tahad, mis sind teise käitumises häirib ("kotlet kahe saialõigu vahel")
  3. Lõpeta taas tunnustamisega ("saia" osa). Võimalusel kasuta inimese nime.

Näide: "Mari, sa oled tõeliselt hea kuulaja, sinuga on väga mõnus rääkida. Kui sa minu probleeme oma toakaaslasega ei jagaks, tahaksin sinuga kindlasti ka edaspidi rääkida, sest tunnen, et sellest on mulle väga suur abi."

Kehtestav sõnum koosneb 3 osast:

1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus

  • kirjelda käitumist täpselt, kasutamata ebamääraseid sõnu (nt „ma ei taha igal nädalavahetusel kodus käia...")
  • kirjelda tegu, mitte motiivi (nt „mind solvas see, kui sa minu esinemisoskust kommenteerisid")
  • esita käitumise kirjeldus võimalikult lühidalt ja samas küllaldase infoga
  • pane tähele, kas kasutad kehtestamist õige asja ja inimese puhul.

2. Otsene mõju/kahju mulle

  • aitab teisel inimesel mõista, mil viisil on sinu vajaduse rahuldamine takistatud.
  • oluline on esitada vastuvõetamatu käitumise mõju endale, mitte teisele inimesele
  • mõjud võivad tähendada sulle aja, energia, raha kaotust või võivad takistada sind tegemast midagi, mida sa pead või tahad teha.

3. Minu tunded

  • tunne on kogemus või tunnetus
  • NB! mõtted ja tunded ei ole sama asi -  mõtted puudutavad fakte, infot ja teadmis (asju, mis on sinu peas).
  • tunded keskenduvad sinu kehale, mitte peale (nt hirmutunne võib otseselt väljenduda värisemises, südamepekslemises, seedehäiretes jne)
  • vihase sisuga sõnumite saatmine on märk sellest, et sa pole oma tegelike tunnetega kontaktis
  • viha on teisene tunne, mida tunned pärast mingi varasema tunde kogemist (nt solvumine enne vihastamist)

Näited:

  • "Mulle tundub, et meil on väga erinevad õpiharjumused. Sinu öised õpingud muusika saatel ja kõndimised ei lase mul rahulikult magada ja järgmiseks päevaks välja puhata."
  • "Mulle meeldiks, kui sa mulle otse ütleksid, mis minu käitumise juures sind häirib, siis teaksin sulle põhjendada, miks ma teatud olukordades just sel viisil reageerin. Nii hoiaksime ära edaspidiseid arusaamatusi."
  • "Olen nördinud, et te tervele kursusele teatasite, et viibin psühholoogiliste probleemide tõttu õppetööst eemal. Mul on väga raske nüüd nendega koos õpinguid jätkata."
  • "Ma olen tõsiselt nördinud, et sa juba kolmas kord järjest hilined meie kohtumisele, mistõttu me peame kiirustama, et täna õigeks ajaks teatrisse jõuda."

TÖÖLEHT: Kehtestav eneseväljendus