Enesemõistmine

Enesemõistmine

Õppimise ja karjääriplaneerimise teema läbinuna on üliõpilane teadlikum iseendast ja oma soovidest, teab erinevaid õppimis- ja töötamisvõimalusi ning oskab ennast ja oma võimalusi analüüsides kavandada oma tulevikku.

Õpiväljundid:

Üliõpilane

• oskab analüüsida oma huvisid, oskusi ja võimeid,  vajadusi ja väärtussüsteemi,  iseloomuomadusi  ning mõistab enesetundmise ja karjääriplaneerimise seoseid
• teab erinevaid õppimis- ja töötamisvõimalusi ning oskab nende kohta infot leida.
• teab kuidas seada eesmärke ja koostada tegevuskava oma elu juhtimiseks

Karjääriplaneerimine

Sõnal karjäär on mitmeid erinevaid tähendusi. Milline järgmistest vastusevariantidest vastab sõnale karjäär?  

1. Maavara pealmaakaevandamise koht
2. Karjerismi sünonüüm
3. Inimese elutee (kõikide elurollide juhtimine)
4. Hobuse kiirgalopp
5. Ametialane liikumine elukutse või organisatsiooni raamides

*     *     *
Karjääriplaneerimise mõistest lähtudes on õiged vastused 3 ja 5.
www.rajaleidja.ee

Mis on karjäär?

Karjäär on elukestev areng. Karjääri tähendust võib seletada kitsamalt ja laiemalt. Laiem tähendus - töö ja teised elurollid. Kitsam tähendus - töökogemuste järgnevus.

Inimene on oma elu jooksul paljudes rollides ehk osades, mõned rollid on tal samaaegselt täita, mõned rollid lõpevad ja algavad teised. Psühholoogias kirjeldatakse rolli kui käitumisviisi, mida teised meilt antud olukorras ootavad. Samas mingisse rolli sattudes on meil oma kujutlus sellest, kuidas selles rollis käituda. Näiteks ootavad inimesed arstilt, et ta näeks puhas ja hoolitsetud välja või seda, et panga direktor tuleb tööle alati soliidselt riietatuna. Lapsevanemaks saades võib aga näiteks isa kujutlus oma rollist olla selline, et last tuleb pidevalt kontrollida ja tema arvamust pole vaja küsida, sest ta on veel „väike". Seega, kui meie ettekujutus oma rollist ja teiste ootused rollile ei lange kokku või on vastuolus, võib tegu olla rollikonfliktiga - inimene läheb teistega tülli või temaga suhtlemist hakatakse vältima. Sellises olukorras tuleks mõelda, kuidas teised sind selles rollis näevad. Äkki saaksid midagi oma käitumises muuta? Vahel võib juhtuda ka nii, et inimene valib endale rolli, mis on vastuolus tema isiksuseomadustega. Näiteks kui tagasihoidliku suhtlemisstiiliga inimene läheb tööle müügiagendiks ning tal tekib vajadus palju ringi liikuda ja suhelda. Varsti tunneb ta ilmselt rahulolematust ja soovi leida endale teine amet.

Rolle võib liigitada:

• Ametirollid - tööeluga seotud rollid. Mõnel inimesel on elu jooksul võib-olla vaid üks, teisel aga kümneid ametirolle.
• Pererollid - need rollid on seotud peresuhetega. Näiteks abikaasa, lapsevanem, laps, vanaema, ämm, väimees.
• Kodanikurollid - need rollid on seotud ühiskonna arengu mõjutamisega. Näiteks õpilasomavalitsuse liige, vabatahtlikus töös osaleja, partei või liikumise liige.
• Olukorrast lähtuvad rollid - näiteks oma vabal ajal võid olla sõbra, trenniskäija, teatrikülastaja rollis. Kui lähed arsti juurde, oled patsiendi rollis. Poes käies oled ostja rollis jne.
• Vaimse tegevusega seotud rollid - siia kuulub ennekõike õppija roll, aga ka näiteks helilooja, kirjaniku, teatrikülastaja, raamatulugeja roll.

Karjääri on väga keeruline pikaks ajaks täielikult ette planeerida, kuna aja jooksul toimuvad muutused nii inimese vajadustes, huvides ja väärtushinnangutes kui ka tööturul ja ühiskonnas tervikuna. See on pidev korrigeerimist nõudev protsess, mille jooksul võib olukorda mitmel korral ümber hinnata ja sellest lähtuvalt otsuseid teha. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole liikumine, on müüt. Karjäär hõlmab kogu sinu eluteed koos kõikide erinevate rollidega. See on elu- ja töökogemuste seeria.

Karjääri võib liigitada lähtudes karjääri elutsüklist nelja peamisse etappi:

• Karjääri uurimine - uurimise ja eneseavastamise faas. See on hariduse ja oskuste omandamise, võimaluste uurimise ning esimese püsivama töö etapp.
• Karjääri rajamine - elukutse valik ja sellele orienteeritud tegevus. Sel etapil seovad inimesed end ka perekohustustega ja vajavad rohkem materiaalseid vahendeid. Tähelepanu pööratakse oma oskuste arendamisele ja soovitakse olla edukad.
• Karjääri säilitamine - püüdlus hoida ja säilitada oma positsiooni ja tulemuslikkust. Samas soovitakse suuremat iseseisvust ja uusi rolle.
• Tagasitõmbumine - töökoormuse vähenemine ning elu jooksul kogutud teadmiste, oskuste ja kogemuste kasutamine. Ettevalmistus pensionile minekuks, rohkem aega hobidega tegelemiseks.

Karjääri etapid sõltuvad inimese vanusest, võimetest ja oskustest ning tööstaažist.

Karjääri võib käsitleda:

• organisatsiooni ehk tööandja aspektist: inimese tööalane liikumine ühelt töökohalt teisele ja sellega kaasnev staatuse muutumine;
• inimese ehk töövõtja aspektist: inimese omaduste, väärtuste ja motivatsiooni muutus. Organisatsioonilist ja isiklikku karjääri tuleb vaadelda koos kuna mõlemad täiendavad teineteist ja neid on vaja ühildada.

Inimese karjääri võib iseloomustada  karjäärialase liikumise kaudu. Karjäärialane liikumine võib olla vertikaalne, horisontaalne, ametikohasisene, kannapööretega, kaleidoskoop-karjäär:

• Vertikaalne liikumine seisneb inimese tööalases liikumises organisatsiooni/asutuse erinevatel tasanditel, millega kaasneb nende võimutasandi ja -ulatuse muutus. Vertikaalne liikumine võib olla suunatud nii ülespoole (edutamine) kui ka allapoole (taandamine).
• Horisontaalne seisneb liikumises teise valdkonda otseselt ametiredelil tõusmata. Siin on pearõhk tööalastel funktsioonidel, toodetel, programmidel, mille vahetamine võimaldab omandada uusi oskusi ja teadmisi.
• Ametikohasisene karjäär tähendab soovi saada oma ala absoluutseks asjatundjaks. See tähendab pidevat juurdeõppimist, silmaringi avardamist, enda proovile panekut ja alati pisut rohkema panustamist kui oodatakse.
• Kannapööretega karjäär tähendab, et inimene oma ala tegijana otsustab täiesti midagi uut tegema hakata. Näiteks õpib midagi sootuks muud või hakkab vabakutseliseks, ettevõtjaks, FIE-ks vms ning realiseerib oma unistused.
• Kaleidoskoop-karjäär – karjäär koosneb erinevatest pisikestest osadest ehk tööalastest rollidest, rõhuasetuse muutudes muutub nende erinevate rollide osakaal hetkel.

Karjäärialane liikumine sõltub nii organisatsioonist/asutusest ja selle juhtidest kui ka inimesest endast.

Mis on karjääriplaneerimine?

Karjääriplaneerimine on enese elu juhtimine: elukestev muutuste, õppimise ja otsustamise protsess, elu erinevate sündmuste ja rollide juhtimine, mis kujundavad sinu karjääri ja toetavad eesmärkide saavutamist. Kutsevalik on selle protsessi üheks oluliseks osaks. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe asutuse või elukutse raames.

Sama tähtis kui töö on kogu elustiil, huvid, väärtused, oskused ja võimed, suhted lähedaste ning suhe iseendaga. Võib ju loota saatusele, õnnelikule juhusele vms, kuid soovitud elulaadi saavutamisel aitab eesmärkide püstitamine ja teadlike sammude astumine. Teadlik karjääriplaneerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme, et alustada, muuta või parandada oma õpinguid, tööelu ja elukvaliteeti tervikuna.

Kiiresti muutuvas maailmas sõltub inimese karjäärialane liikumine ja tegevus sellest, kuidas ta tajub muudatusi, kui hästi ennast mõistab ja arendab. Et see õnnestuks, tuleb osata hinnata oma karjäärivõimalusi, arendada end ja otsida endale rakendust arvestades oma potentsiaali.

Elu jooksul oled mitmeid valikuid teinud, üheks valikuks on olnud eriala valik ning õpingutega alustamine kõrgkoolis või ülikoolis.

Mis on karjäärikomponendid?

Karjäärikomponendid on tegevused või seisundid, mis aitavad kaasa karjäärieesmärkide realiseerimisele. Karjäär sõltub sellest, mida sa oskad, mida ja kuidas oled teinud, kuid ka sellest, keda tunned (suhtevõrgustik). Olulised karjääri komponendid:

• Töösooritus, töötulemused - üks peamine komponent, sest näitab töötaja tegelikku võimekust. Eelduseks töötaja pädevus, sobivad omadused ja väärtused ning tööle pühendumus.
• Pädevus ja haridus - töötaja teadmised, oskused ja kogemused ning pidev täiendamine ja harimine. Hea haridus on üks olulisi karjääri komponente, mistõttu tuleb end pidevalt täiendada ja arendada erinevatel kursustel ning iseõppimise teel, aga ka töövälises tegevuses oma hobide ja huvialadega tegeledes. Olulisel kohal on ka võõrkeelte oskus.
• Eesmärgikindlus ja töökus - ilma selge eesmärgita ja ambitsioonita on raske end realiseerida. Olulisel kohal on olulise mitteolulisest eristamine ja eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmise kohta vt lisa alateemast "Millised on sinu eesmärgid?"
• Enese esitlemine - enda võimete teadvustamine teistele. Ennast ja oma õpi- ning töötulemusi tuleb osata eksponeerida.  Kontakti loomise ja esmamulje kujundamise kohta saad juurde lugeda suhtlemisoskuste osast (vt Mis on esmamulje ja kuidas see kujuneb?)
• Toetajad - isikud, kes aitavad luua karjääri tegemise võimalusi. Nad tekivad nii ametlike kui mitteametlike, nii oleviku kui mineviku suhete baasil. Karjääri tegemisele aitab kaasa koostöö teistega, mille tõttu on olulised head koostöösuhted. Grupiprotsesside kohta saad juurde lugeda suhtlemisoskuste osast (vt Kuidas grupid kujunevad?)
• Suhtevõrgustik - tagab valikuvõimalused ja õigel ajal õiges kohas olemise võimaluse. Seda komponenti või käsitleda ka müüdina kuna suhetele ja juhusele keskendumine võib muuta inimese enesearendamisel loiuks. Suhtlemisest saad rohkem lugeda suhtlemisoskuste osa sissejuhatusest (vt Mis on suhtlemine?)

Karjäärikomponente mõjutab kultuuri eripära ja ühiskond tervikuna. Karjääri komponente ja müüte on mõnikord raske üksteisest eristada, sest nende mõju oleneb inimese, organisatsiooni ja ühiskonna arengutasemest. Seetõttu on näiteks mitmed karjääri komponendid Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega müüdid või vastupidi.

Karjääriplaneerimisega seotud müüdid

Nagu sõnal „karjäär" on inimeste peades erinevaid tähendusi, nii on ka laialt levinud mitmed uskumused karjäärivalikute tegemise kohta, mis ei pruugi aga sugugi tõele vastata. Müüdid võivad teinekord ohtlikud olla - võid jätta astumata olulisi samme ja/või tunda süümepiinu tehtu/tegematajäetu pärast.

MIDA SA TEAD KARJÄÄRIPLANEERIMISEST?
Otsusta iga järgneva väite puhul kas nõustud sellega või mitte.

Oma uskumusi ja nende paikapidavust saad testida ka Rajaleidja veebilehel

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel

• Inimesed ei tööta ainult sissetuleku pärast - töö võimaldab realiseerida oma oskusi, teadmisi, iseloomuomadusi, rahuldada olulisi vajadusi ning on enesehinnangu mõjutajaks.
• Töötamise vormid ja korraldus on muutunud üha paindlikumaks.
• Karjäärivalikute tegemisel on vaja arvestada elukutse ja töökoha seotust kogu elustiiliga. Kas soovitud töö võimaldab sulle sobivat või soovitud elustiili?
• Sinu valikuid mõjutavad väärtushinnangud. Mõtle järele, mida sa elult, oma õpingutelt ootad ning miks sa seda soovid.
• Kui olulised ja reaalsed need soovid sinu jaoks on? Millised konkreetsed sammud viivad unistuste realiseerumiseni?

Vajadused: Mis paneb sind tegutsema? Mis motiveerib?

Väärtused: Mida sa tähtsaks pead?

Mida eestlased tähtsaks peavad?

Valik uuringutulemusi eestlaste väärtushinnagutest:

Väärtused, ootused ja eesmärgid

Millised on sinu eesmärgid?

Eesmärkide seadmise kunst seisneb selles,
et neid mitte liiga kõrgele ega liiga madalale tasemele püstitada.

Eesmärk on siht, kuhu sa tahad jõuda.

Eesmärgi püstitamine nõuab head planeerimisoskust, et välja jõuda selleni, mida sa oma elus saavutada tahad.

Eesmärgid panevad inimese tegutsema ja annavad elule mõtte.

Milline on hea eesmärk?

SMART - Specific, Measurable, Attainable, Realistic, Timely

1. Üksikasjalik - Detailne, hoolikas ja fokuseeritud. Kui sa tead, mis peab olema saavutatud? Kes? Kus? Millal? Kuidas? ... Üksikasjalikult!
2. Mõõdetav - Mis aitab sul mõista, et eesmärk on saavutatud?
3. Saavutatav - Eesmärk, mille üle omad kontrolli - sõltub sinust endast!
4. Realistlik - Praktiline ja adekvaatne. Kas pingutus on vastavuses asja väärtusega sinu jaoks?
5. Õigeaegne - Tegevusplaani ajakava. Millal peab eesmärk olema saavutatud?

LÜHI- JA PIKAAJALISED EESMÄRGID - Kuhu tahad jõuda?
 

Eesmärkidest loe lisaks ka http://www.timesystem.ee/index.php?page=70&

Huvid: Mis sind huvitab?

Pärast oma vajaduste ja väärtuste analüüsi on hea süveneda ka oma huvialadesse. Huvid innustavad meid tegevusele. Huvid võib jagada ulatuse järgi laiadeks ja kitsasteks, näiteks lai huviala on spordiga tegelemine ilma eelistuseta kindla ala vastu ning kitsas huviala on kindla spordialaga tegelemine. On olemas ka püsivad ja lühiajalised huvid. Vanuse kasvades muutuvad ka huvid püsivamaks.

Huvidega tegelemine on kasulik, sest see võib soodustada nii eriala- kui ka teiste karjäärivalikute tegemist. Oma huvide teadvustamine lubab sul aimata, millise elu, eriala ja tööga sa tõenäoliselt rahul ja õnnelik oled. Inimestel võib olla mitmeid huvialasid ja seetõttu ka huvi erinevate erialade vastu. Seetõttu sobivad paljud inimesed hästi tegema mitmeid töid erinevates eluvaldkondades. Kõiki huvialasid pole võimalik rahuldada töise tegevuse kaudu. Osad nendest võivad jääda ka hobideks, mis rikastavad elu väljaspool kooli ja tööd. Näiteks kui õpingud ei paku piisavalt suhtlemisvõimalust, saab seda kompenseerida mõnes huviringis või klubis. Huvialadega tegeledes arendavad inimesed ka erinevaid oskusi, mis tulevad kasuks nii õppimisel kui ka tulevikus töö tegemisel. Näiteks käsitöö või õmblemisega tegelemine arendab lisaks õmblusoskusele ka täpsust, planeerimisoskust, loovust jpm.

Olgu töö nii tasuv kui tahes, kui ta pole tegija jaoks huvitav, kaotab inimene oma loovuse ja entusiasmi ning tunneb rahulolematust. Seetõttu on oluline õppida ka eriala, mis sind huvitab. Samas võib ka esmapilgul huvitavana tunduv töö lähemal tutvumisel osutuda hoopis teistsuguseks ning mittemidagiütlevana tunduv tegevus jällegi pakkuda tõelist rahuldust. Eriala valides tasub uurida ka selle väljundeid tööturul.

Paljudel inimestel on loomupäraseid andeid, mis ilmnevad just hobidega tegeledes. Sellest võib välja kasvada soov õppida mingi eriala, otsida töökoht või alustada oma ettevõttega. Seetõttu tasub süveneda oma huvialadesse või otsida üles ununenud huviala, nendega tegeleda ja neid arendada.

TÖÖLEHT: Huvide inventuur (täida esimene tulp)

Hollandi test ja isiksusetüübid

Isiksuse põhitüübid

Milline töö võiks mulle sobida?

Kuidas enda isiksusetüüpi teada saada?

Kuidas enda koodi lugeda? Mida see kood tähendab?

Kuidas oma isiksusetüüpi ametialadega seostada?

Inimesed küsivad oma karjäärivalikute tegemisel sageli: „Milline töö võiks mulle sobida?"

Vastus võiks kõlada umbes nii: "Oleneb, milline inimene sa oled!"

Oma eesmärkide seadmiseks ja saavutamiseks on oluline endast (oma vajadustest, väärtustest, huvidest, võimetest ja oskustest, iseloomust jm) teadlik olla. Nii on võimalik adekvaatsemalt ja konkreetsemalt oma tulevikku ette kujutada ja sihte seada ning võimalikult loogiliselt ja loomulikult nende poole liikuda.

Mõtlemiseks Kirjelda võimalikult täpselt oma unistuste töökohta? Kus sa hea meelega töötad (kodus, kontoris, ateljees jne). Kuidas su töö peaks ajaliselt korraldatud olema (vabadus valida tööaega, töötamine õhtuti või öösiti, pikad puhkused, pingeliste perioodide vaheldumine rahulikega, töötamine üheksast viieni viis päeva nädalas jne) Millised on tööülesanded (konkreetsus vs vabadus ja loominguline lähenemine jm) Millised on koostöövormid teiste inimestega?

 

Kuidas enda isiksusetüüpi teada saada?

Tegelikult teavad inimesed üsna hästi, millised nad on. Vahel tekitab raskusi selle teadmise sõnastamine.

Esimene võimalus oma isiksusetüübi määramiseks on lugeda läbi kõigi kuue tüübi iseloomustused (P, I, A, S, E, K) ja valida välja, milline neist kirjeldustest sinu iseloomustamiseks kõige paremini sobib. Kirjuta see täht üles, näiteks kui sa arvad, et oled kõige rohkem Ettevõtliku tüübi moodi, siis pane kirja täht E. Seejärel vali allesjäänud 5 tüübi seast kõige paremini sobiv ja pane ka see täht kirja. Samamoodi vali allesjäänud 4 kirjelduse seast sobivaim. Nii saad kokku kolmetähelise isiksusekoodi ehk Hollandi koodi.

Teine võimalus on teha läbi mõni test, mille tulemusena saad oma isiksusekoodi teada. Test ei ole mingi imevahend, vaid ta aitab sul ennast natuke pikemalt analüüsida, mõtteid korrastada ja tulemus koorub otseselt välja sinu antud vastustest. Seepärast püüa küsimustele vastates olla iseenda suhtes võimalikult aus.

Kolmas võimalus on veel - kasuta nii esimest kui teist võimalust ja vaata, kas saad sama tulemuse

Enne kui hakkad testi täitma, tasuks enda jaoks kirja panna ka 3 ametit või kutseala, mille peale oled mõelnud ja mis tunduvad sulle huvitavad.

Vaata kutse-eelistuste testi Töötukassa kodulehelt.

Tulemused: Kuidas enda koodi lugeda?

Nüüd peaks sul olema teada oma kolmetäheline isiksusekood ehk need tegevusalad, mis sulle rohkem huvi pakuvad.

Põhimõtteliselt võib tulemuste põhjal ette tulla kolm erinevat olukorda:

Esiteks, sul oli lihtne valida sind kõige paremini iseloomustavat tüüpi või said testitulemustes ühe tüübi puhul teistest tüüpidest palju rohkem punkte. Sel juhul on sinu huvid ja eelistused üsna selged ja konkreetsed ning sul tasub ka erialavalikul lähtuda põhiliselt sellest valdkonnast.

Teiseks, sa leidsid endaga sarnasusi või said testitulemuses üsna võrdselt palju punkte mitme erineva tüübi puhul. Sel juhul võib öelda, et sind huvitavad mitmed erinevad tegevusalad ja sobiva tegevusala valik võib olla raskem kuivõrd igal valikul on omad plussid ja miinused.

Kolmandaks, sa ei leidnudki enda kohta ühtki sobivat kirjeldust või on kõik testiskoorid madalad. Sel juhul on sul huvisid vähe või on nad nõrgad ja tegevusala valik võib raskeks osutuda – miski nagu ei huvita. Ilmselt tasuks sel juhul avatuma pilguga maailmas ringi vaadata, katsetada erinevaid tegevusi – ajapikku vast tekivad huvidki.

 

Kui loed tüüpide kirjeldusi, mis peaksid sinu kohta käima, siis on soovitav mitte lähtuda suhtumisest, et "nüüd on küll midagi valesti!", vaid mõelda kaasa "mis siin minu kohta kehtib?" Soovitav on tekst välja printida või salvestada, et saaks sobivale kirjeldusele jooni alla tõmmata või seda, mis sinu kohta ei käi, kustutada. Nii peaksid kolmest tüübikirjeldusest kokku saama jutukese iseenda kohta ja oledki jälle sammukese enesetundmise teel edasi astunud.

Testitulemused on kokkuvõte sellest, milline sa oled ja mis sind võiks huvitada. Edasi leia endale huvidega sobiv eluala.

Kuidas oma isiksusetüüpi ametite ja kutsealadega seostada?

Kas kirjutasid enne testitäitmist üles 3 ametit või kutseala, mis sulle huvi pakuvad?

Kui jah, siis nüüd on sobiv aeg võrrelda ja sobitada omavahel sinu isiksusetüüpi ja huvipakkuvat valdkonda:

• Millised isiksuseomadused on vajalikud sellel erialal töötamiseks?
• Kas sulle meeldival alal võiksid töötada sellist tüüpi inimesed nagu sina? (kui mõtled antud ala peale, kas seal töötavad sellise ellusuhtumisega inimesed nagu sina?)
• Millised sinu isiksusejooned lähevad kokku tööalaste tegevustega? (Näiteks kui soovid inimestele kasulik olla või kui soovid kindlaid reegleid ja juhiseid tööülesannete täitmiseks, kas see tegevusala pakub neid võimalusi?)
• Millised momendid omavahel ei sobi?
• Kas saaksid sellel elualal rakendada kõiki oma huvisid?

On selge, et kui sa oled näiteks arvanud, et võiks äkki pangas tellerina töötada, aga lähemal isiksuseanalüüsil selgus, et sulle on ikkagi väga oluline loominguline vabadus ning kellaaegadest kinnipidamine ja päevast päeva samasugused tööülesanded võivad sind ahistada, siis tasuks leida teisi alasid, mis sinu soovidega paremini ühilduksid. Kui need erinevused isiksuseomaduste ja erialasoovide vahel on väikesed (näiteks muidu sobiks telleri töö väga hästi, aga praktiline ja artistlik pool jäävad natuke kõrvale), siis võib abi olla teadmisest, et töövalikul võime lähtuda osadest oma huvidest, mingi osa saame jätta vabaaja tegevuseks ehk hobideks (antud näite puhul võib pangatööst vabal ajal tegeleda kunsti või käsitööga vms).

Üks sagedamini tehtav viga, mida inimesed oma testitulemusi tõlgendades teevad, on järgmine: oletame, et testitulemustes selgus, et huvides on väga tugevalt esindatud Praktiline isiksusetüüp. Ma loen selle tüübi kirjelduse läbi ja lõpus, palun väga, on loetletud mulle sobivaid elukutseid (kokk, õmbleja, insener, sportlane, elektrik, ehitaja, tööõpetuse õpetaja, autojuht, mööblitisler, filmioperaator, metsavaht jne) - kas minust peab saama kokk? Ei pea! Need on näited, mis võibolla ilmestavad kirjeldatud inimtüübi huvisid ja panevad lugeja mõtted teatud suunas liikuma, aga ei pruugi ühtida sinu huvidega. Vaata parem üle elukutsed, mis sa ise endale kirja panid, ja ürita selgeks teha, kas ja kuidas need sinus peituva (antud näite puhul praktilise) inimtüübiga sobivad - mis on neis elukutsetes sulle meeldivat.

Teine viga, mida tehakse, on selline: kui ma näiteks kirjutasin, et tahan saada juristiks, siis küsitakse "kas minu testitulemusest saadud koodiga inimene sobib juristiks?" Olgu selleks koodiks siis näiteks KEA, ASI, SEP vms. Ei saa üheselt vastata, tuleb ikkagi lähemalt analüüsida. Ja kui on tegemist sellise valdkonnaga, mille all on palju erinevaid ameteid, siis tuleb pisut mõelda, et erinevatele tüüpidele selles valdkonnas oma koht leida.

Mõelgem natuke, mis on juristitöös need küljed, mis meeldivad K (konventsionaalsele) inimesele? Ilmselt see, et tuleb kindlate reeglite järgi koostada dokumente, et seadusest saab näpuga järge ajades teada, kuidas mingeid asju ajada, on palju protseduurireegleid. Selliseks suuresti konventsionaalseks ametiks on näiteks notari assistendi või kohtusekretäri oma. Mis on aga A (artistlikule) tüübile omane? No kindlasti näiteks see, kui saab kohtusaalis esineda, kui saab seadusi endale sobiva nurga all tõlgendada, kui saab ise mõnd juriidilist skeemi välja mõelda. Ametinimetustest siis näiteks advokaat või prokurör või ka riigiametis seadusloomega tegelev jurist. Mis võimalusi on S (sotsiaalse) inimese jaoks juristiametis? Ta saab väga erinevatele kliendirühmadele abiks olla neid juriidilistes küsimustes nõustades. E (ettevõtlik) jurist võib-olla loob oma praksise, I (intellektuaalne) on võib-olla valinud teadlasekarjääri ülikooli juures. Võimalusi on palju, tuleb vaid oma isik huvipakkuva elualaga siduda!

Ükski isiksusekood ei määra otseselt, kelleks peaksid hakkama ja ükski valitud eriala ei ütle üheselt, et peaksid olema just kindla isiksusekoodiga!

Kui sa tahad teada, kas said oma testitulemusest õigesti aru või milliseid tõlgendamisvõimalusi neile veel on, siis võta ühendust karjäärinõustajaga (kasuta päringuvormi Rajaleidja kodulehel)  

P - Praktiline/Realistlik isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on asjalik, konkreetne, tasakaalukas, materiaalne, alalhoidlik, tagasihoidlik, otsekohene, püsiv

Talle meeldib töötada konkreetsete asjade, masinate, tööriistade, materjalide, taimede ja loomadega. Eelistab tegevusi, mis nõuavad kehaliste võimete rakendamist, füüsilist vastupidavust ning tehnilisi teadmisi. Soovib, et tema töö tulemused oleksid silmaga nähtavad ja käega katsutavad. Tunneb ennast paremini töökeskkonnas, kus lähenetakse asjadele lihtsalt ja otsekoheselt.

Tõenäoliselt on praktilisel isiksusel kõige paremini välja arenenud kehalised võimed. Ta on edukam tehnilistel aladel või spordis.

Talle ei meeldi tegevused, mis nõuavad vaba eneseväljendust, subjektiivsust, abstraktset mõtlemist ja aktiivset suhtlemist teiste inimestega. Sotsiaalseid suhteid peab vähetähtsaks ning on neis suhetes tavaliselt passiivne pool. Eelistab osavõtja või realiikme rolli liidri omale.

Tüüpilisi elukutseid: kokk, õmbleja, insener, helitehnik, talunik, sportlane, elektrik, ehitaja, tööõpetuse õpetaja, autojuht, mööblitisler, filmioperaator, laborant, aednik, kalur, metsavaht jne

I – Intellektuaalne isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on analüütiline, ratsionaalne, teadmishimuline, kriitiline, hea üldistus- ja kujutlusvõimega, sõltumatu ja originaalse mõtlemisega. Oma loomult on introvertne, kinnine ja väheseltsiv.

Talle meeldib teoreetilist laadi ülesannete lahendamine - füüsikaliste, bioloogiliste, sotsiaalsete või kultuuriliste nähtuste uurimine, teadustöö või projekteerimine, probleemide püstitamine ja neile vastuste otsimine, andmete kogumine, nende töötlemine, tulemuste tõlgendamine ja rakendamine. Paneb ennast maksma teadmiste ja vaimsete võimete kaudu.
Eelistab töökeskkonda, kus hinnatakse eruditsiooni, teaduslikku mõtlemist, loovust, sõltumatust ning kus saab rahuldada vaimset uudishimu ja arendada oma tööstiili.
Intellektuaalile sobivamad ametid nõuavad enamasti häid vaimseid võimeid ja kõrget kvalifikatsiooni ülikooli või rakendusliku kõrghariduse tasemel.

Talle ei meeldi tegevused, kus oodatakse juhtimisoskusi ja aktiivset suhtlemist teiste inimestega. Samuti ei meeldi talle üksluine füüsiline töö.

Tüüpilisi elukutseid: geneetik, bioloog, geograaf, teadustöötaja, astronoom, arheoloog, füüsik, kirurg, arhitekt, matemaatik, teadustöö assistant, sotsioloog, insener, programmeerija jne

A – Artistlik/Loominguline isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on intuitiivsus, hea kujutlusvõime, loomingulisus, sõltumatus, paindlikkus, ebakonventsionaalsus, heakskiitu ja tunnustust ootav, introvertsus. Tema maailmapilt on keerukas, mõtlemisviis originaalne ning tal on mitmekülgsed huvid ja rikas fantaasia. Ta ei talu jäiku ettekirjutusi ja rutiinset tegevust. On seesmiselt väga tundlik, välises käitumises võib aga ilmutada impulsiivsust ja spontaansust.

Talle meeldib töötada sõnade, muusika või teiste kunstiliste vahenditega, et luua kunstilist tulemust. Eelistab loova iseloomuga tegevusi - kujutavad kunstid, muusika, kirjanduslik looming, teater, kino, fotograafia vms. Tunneb ennast hästi loomingulises töökeskkonnas, kus toetatakse omanäolist, fantaasiaküllast ja tundlikku eneseväljendust.
Vajab tegevusvabadust ajas, ruumis, maailma tunnetamisel. Artistlikule isiksusele sobivamad elukutsed nõuavad enamasti kunstialast andekust, loovust ja loomingulist valmisolekut.

Talle ei meeldi maskuliinsed tegevused nagu sport, autoremonditööd jms. Väldib rutiinset tööd ja arvukaid suhteid teiste inimestega.

Tüüpilisi elukutseid: graafik, maalija, kujunduskunstnik, näitleja, tarbekunstnik, kirjanik, kunstiõpetaja, fotograaf, karikaturist, arhitekt, muusik, reklaamikujundaja, florist, emakeele õpetaja jne

S – Sotsiaalne isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on inimsõbralik, abivalmis, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, sooja südamega, suuremeelne, koostöövalmis, vastutustundlik, ekstravertne, domineeriv. Probleeme lahendades toetub ta rohkem emotsioonidele ja tundmustele kui loogikale. On ise teadlik vajadusest südamlike suhete järele, kuid sageli ei teadvusta endale, et vajab imetlust, võimu, endast sõltuvaid.

Talle meeldivad tegevused, mis on seotud inimsuhetega. Eneseteostuse leiab kaasinimeste õpetamises, kasvatamises, ravimises, abistamises või nõustamises. Oskab ja tahab suhelda, peab lugu teiste inimeste seltskonnast, ei armasta üksi tegutseda. Oma suhtlemiskogemusi ja -oskusi kasutab sageli teiste käitumise muutmiseks. On kohanemisvõimeline, heade juhiomadustega. Tema kõne on voolav ja mõjub veenvalt, vahel võib olla hea ilukõneleja. Esineb meeleldi avalikkuse ees ning talle meeldib kirjutada. Tal võib olla loomingulisi harrastusi.
Tunneb ennast hästi töökeskkonnas, kus julgustatakse koostööd, paindlikkust, mõistmist ja sõbralikkust ning väärtustatakse teiste inimeste aitamist. Paljud sotsiaalsele isiksusetüübile sobivamad töökohad on koondunud teatud asutustesse nagu näiteks koolid, lasteaiad, haiglad, hoolekandeasutused jm.

Talle ei meeldi tegevused, mis nõuavad kehalisi võimeid ja vilumusi, tegelemist masinatega.

Tüüpilisi elukutseid: kasvataja, õpetaja, perearst, personalijuht, medõde, põetaja, psühholoog, nõustaja, klienditeenindaja, sotsiaaltöötaja, juuksur, politseinik, infotöötaja jne

E - Ettevõtlik isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on enesekindel, suhtlemisjulge, ennast maksmapanev, edasipüüdlik, ekstravertne, veenev ja kõrge tunnustusvajadusega. Oskab sõna seada, talle meeldib esineda ja olla tähelepanu keskpunktis. Hindab meeskonnatööd ja oskab hästi teisi inimesi motiveerida. Tema suhtlemisoskused on head, kuid puudu võib jääda võimest lähedaste emotsionaalsete suhete loomiseks. Stressist püüab vabaneda üliaktiivsusega.

Talle meeldib töötada koos teiste inimestega tegeldes müümise, juhtimise, organiseerimise, veenmisega. Eelistab jõulisi, juhtivaid rolle, kus saab rahuldada oma vajadust olla dominantne ja tunnustatud. Probleemide lahendamisel, juhtimisel ja korraldamisel ilmutab praktilist taipu ja veenmisoskust. Meeldib aktiivne, liikuva iseloomuga tegevus. Tunneb ennast hästi töökeskkonnas, kus julgustatakse võistluslikkust, energilisust, riskijulgust, juhtimis- ja kõneoskust. Ettevõtlikud isiksusetüübid leiavad rakenduse mitmesugustel juhtivatel ametikohtadel ja arenguprojektide elluviimisel nii riiklikes institutsioonides kui erasektoris.

Talle ei meeldi suurt keskendumisvõimet ja püsivust nõudvad tegevused. Häirivalt mõjuvad igasugused kitsendused, igavaks hindab käelisi ja mittesotsiaalseid akadeemilisi tegevusi.

Tüüpilisi elukutseid: direktor, projektijuht, müügijuht, müügiagent, telereporter, näitejuht, diplomaat, poliitik, ajakirjanik, tegevjuht, suhtekorraldaja, advokaat, maakler, sekretär jne

K - Konventsionaalne/Tavapärane isiksusetüüp

Tema iseloomustamiseks sobilikud sõnad on konservatiivne, korralik, täpne, puhas, metoodiline, korda ja süsteemi armastav, soovib jätta endast head muljet. Läheneb probleemidele tavapäraselt ja praktiliselt, järgib väljakujunenud norme ja ettekirjutusi, on ettevaatlik uuenduste suhtes.

Talle meeldib töötada andmetega, kirjutada aruandeid ja ärikirju, hoida ja korrastada dokumente. Tema tegevuse eesmärgid ja taotlused on seotud ühiskonna tavadega. Eelistab selgelt reeglistatud elukutseid ja passiivse iseloomuga tegevusi, kus on selge, mida teha ja kuidas teha. Meeldib täita ülesandeid, mis nõuavad konkreetset sõnalise ja matemaatilise info töötlemist.
Tunneb ennast paremini töökeskkonnas, kus peetakse oluliseks distsipliinitunnet, visadust, organiseerimis- ja kantseleitööoskusi. Konventsionaalsed isiksusetüübid leiavad rakendust erinevates firmades ja asutustes infotehnoloogiliste lahenduste juurutamisel, riigi- ja omavalitsuse asutustes.

Talle ei meeldi spontaansust, originaalsust, loovust, juhtimis- ja sõnaosavust nõudvad tegevused. Väldib tegelemist enda ja teiste inimeste tunnetega.

Tüüpilisi elukutseid: programmeerija, raamatupidaja, finantsist, inspektor, postiametnik, sekretär, bibliograaf, arhivaar, teller, laenukonsultant, maksuametnik, valvur, kontrolör jne

Viiteid isiksusetestidele

Võimed ja oskused - Milles oled võimekas?

Võimed ja nendega seonduvad oskused on eelduseks, et olla edukas mingil kindlal alal ja tegevuses ning seda sulle omasel moel.

Võimed on isiksuse psüühilised iseärasused, millest sõltub tegevuse edukus.

Oskus on edukas tegutsemine uutes tingimustes vastavalt püstitatud eesmärgile.

Võimed ja oskused on omavahel seotud tegevuse kaudu - oskused kujunevad proovides ja harjutades (nt õppides või töötades) ning võimed määravad tegevuse kvaliteedi. Näiteks õppetöös paremate tulemuste saavutamine on lihtsam neis ainetes, mille omandamiseks on sul olemas sünnipärased eeldused - võimed. Alati ei pruugi see üheselt väljenduda hinnetes, sest võimetele lisaks on vajalikud ka teised isiksuseomadused nagu näiteks püsivus, keskendumisoskus, tahe jms.

Võimete alged on sünnipäraselt ette antud ja me saame oma võimeid elu jooksul tegevuse kaudu arendada. Võimed ja intelligentsus on omavahel tihedalt seotud. Tänapäeval käsitletakse intelligentsust üldisema mõistena kui võimeid. Sageli võrdsustatakse võimed ja intelligentsus ning räägitakse intellektuaalsetest võimetest. Intelligentsust defineeritakse kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.

Võimekatel inimestel on eeldusi kohaneda ja tegutseda uutes tingimustes kiiremini ja kergemini.

Vt põhjalikumat ülevaadet intelligentsuse kohta.

Mida sa teha oskad?

Pole olemas oskusteta inimest,
on olemas täielik teadmatus oma oskustest!
R.N. Bolles

Millega sa hästi toime tuled?

Millega sa iseseisvalt toime tuled?

Millised ülesanded sulle erilist raskust ei valmista?

Millega sa meelsasti tegeled, sest oled ise tulemusega rahul?

Milliseid rolle, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid sulle meelsasti usaldatakse?

Jne

TÖÖLEHT: Huvide inventuur - täida ülejäänud tulbad

TÖÖLEHT: Kirjelda oma tegevust oskuste kaudu

Kuidas oskusi liigitada?

Üks võimalus liigitamiseks: MILLEGA SULLE MEELDIB TÖÖTADA?
Kas sinu huvid ja oskused jaotuvad järgmiste tegevusliikide alla:

• töö andmete ja ideedega
• töö inimestega
• töö asjadega

Töö andmete ja/või ideedega

• Kui sulle meeldib teha tööd andmete ja ideedega, koguda informatsiooni ja fakte, korraldades katseid ja eksperimente või lugedes sellealast kirjandust, võiks sinu töö olla seotud teadusega. Nii avaneb sul võimalus töötada välja uusi meetodeid või leiutada uusi tooteid.
• Meeldib sulle andmeid koguda, süstematiseerida ja teistele esitamiseks või säilitamiseks korrastada? Siis sobib sulle ka kontori- või arhiivitöö.
• Sa võid oma ideid väljendada loominguliselt, nt disaini, kirjutamise ja joonistamise kaudu.

Töö inimestega

• Kui sulle meeldib töötada inimestega, võid eelistada elukutseid, kus õpetad teisi, nõustad või aitad inimesi nende probleemides, hoolitsed teiste eest, teenindad kliente.
• Meeldib sulle inimesi juhtida? Organiseerid üritusi või juhid ettevõtteid või allüksusi.

Töö asjadega

• Kui sulle meeldib töötada masinatega või kasutada tööriistu, võib sulle sobida amet, kus tuleb masinaid ja seadmeid installeerida ja nendega tööd teha, neid reguleerida või parandada.
• Meeldib sulle meisterdada, kasvatada taimi või neid näiteks kaunitesse kimpudesse seada?
• Oled sa rahul, kui saad oma kätega midagi valmis teha?

TEST: Minu oskuste profiil

Millised on konkreetseks tööks vajalikud oskused?

Millised on konkreetseks tööks vajalikud oskused?

Teise oskuste liigitusena vaatame
MILLISED ON KONKREETSEKS TÖÖKS VAJALIKUD OSKUSED?

    Isikuomadused ja enesejuhtimisoskused
    Ülekantavad oskused (eriala kontekstis olulised üldpädevused ehk võtmepädevused)
    Kutseoskused

Enesejuhtimisoskused

    Eneseanalüüs (isikuomadused, väärtused, oskused, huvid, soovid, ...)
    Eneseregulatsioon

Edu aluseks on oskus oma praegust seisundit hinnata ja siis vajalikus suunas edasi areneda.

Ellu jääb mitte kõige tugevam ega ka mitte kõige targem,
vaid see, kes kõige paremini muutustega kohaneb.
Charles Darwin

Ülekantavad oskused

Mis on võtmepädevus/üldpädevus?

Teadmiste, oskuste ja hoiakute kombinatsioon, mis toetab inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, tema kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet.

Võtmepädevused on oskused, millega tänapäeva maailmas hästi hakkama saada.

•     Koostööoskused
•     Suhtlemisoskused
•     Organiseerimisoskused
•     Õpioskused
•     Probleemilahendamisoskused
•     Otsustamisoskused
•     Ajaplaneerimisoskused
•     Leidlikkus, loovus
•     Esinemisoskused

Need oskused on vajalikud nii õpingute kui tööelu edukamaks laabumiseks ning neid on mõistlik teadlikult arendada!

Võtmepädevused jagunevad

•     Emakeeleoskus
•     Võõrkeelteoskus
•     Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest
•     Infotehnoloogiline pädevus
•     Õppimisoskus
•     Sotsiaalne ja kodanikupädevus
•     Algatusvõime ja ettevõtlikkus
•     Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes
Euroopa Liidu Teataja L 394 , 30/12/2006 Lk 0010 - 0018

Erinevatele kutsetele esitatavate oskusnõuetega saad tutvuda Kutsekoja kutseregistris.

TÖÖLEHT: Võtmepädevused

Minapilt ja enesehinnang: Milline sa oled? Mida sa endast arvad?

Iga inimene on unikaalne ja ainulaadne. Minapilt on uskumuste süsteem, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad erinevaid väärtusi, rolle, omadusi ja hinnangut iseendale. See, mida inimene endast arvab, määrab ära millised rollid ta endale elus võtab ning missugused on tema vajadused ja väärtused. Kogemused mõjutavad meie „mina" sõltuvalt sellest, kui olulise tähenduse me ise neile anname ja kas nende mõju on meie jaoks positiivne või negatiivne. Minapildi suhteline stabiilsus on aluseks noore inimese väljakujunemisele ja eneseteostusele.

Oma isiksuseomadusi teadlikult tundma õppides saab inimene aru, millised on tema mõtted, tunded, elamused ja kogu tema psüühika.
TÖÖLEHT: Iseloomu tugevamad küljed

Enesehinnangu all mõistetakse eelkõige enesele hinnangu andmist, mis seisneb enese võrdlemises teistega. Enesehinnang kujuneb elu jooksul. See pole püsiv vaid võib muutuda. Seda mõjutavad keskkond, suhted ja muud tegurid. Enesehinnang kujuneb minapildi alusel ja seda on võimalik jaotada kaheks:

    Enesehinnang iseenda isiksuseomaduste tundmise põhjal. Isiksuseomaduste tundmaõppimine võimaldab välja kujuneda adekvaatsel ehk kohasel enesehinnangul. See eeldab oma temperamendi- ja iseloomuomaduste, väärtuste, vajaduste, emotsioonide, võimete, huvide ja oskuste tundmist.

    Enesehinnang iseenda väärtustamise järgi - eneseaustus. Selle alusel saab enesehinnangut jagada madalaks, adekvaatseks ja kõrgeks. Madala enesehinnangu korral ei julge noor võtta vastutust keerukamate ülesannete täitmise eest. Tema eneseaustus on väga kõikuv ja sõltub sageli teiste arvamusest. Adekvaatse enesehinnanguga inimene teeb valikuid enda isiksuseomaduste põhjal. Adekvaatse enesehinnangu kujunemine on karjääri planeerimise seisukohalt väga tähtis, kuna see aitab iseseisvaid otsuseid vastu võtta. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast teistest paremaks, mis võib kaasa tuua tagasilööke ja raskusi suhtlemisel ning karjääri planeerimisel.

Millest sõltub sinu enesehinnang?

Me kogeme päevade ja nädalate jooksul erinevaid tundeid, saame osaleda erinevates sündmustes. See kõik kujundab meie arusaamist enda omadustest ja ka enesehinnangut.

Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Adekvaatse enesehinnanguga inimene tuleb paremini toime oma õpingute planeerimise ja läbimisega ning tööalaste valikute tegemisega: tööotsimisel, tööle kandideerimisel ja töö tegemisel.

Elu, õpingud ja töö toovad inimeste ette pidevalt erinevaid situatsioone ja valikuid. Positiivse minapildiga ja adekvaatse enesehinnanguga inimene lahendab julgemalt ja iseseisvamalt neid olukordi ning kohaneb kergemini uutes situatsioonides, mis eeldavad ka pidevat õppimist ja enesetäiendamist ehk elukestvat õpet.

Kuidas oma enesehinnangut parandada ja sellega seotud emotsioonidega toime tulla, saad lugeda suhtlemisoskuste osast
(vt Emotsioonidele suunatud stressijuhtimine ja Stressijuhtimise tehnikad).

Lisa. Minu eneseaustuse deklaratsioon

MINU ENESEAUSTUSE DEKLARATSIOON

Ma olen kogu maailmas ainukordne.

Leidub küll inimesi, kellel on minuga sarnaseid jooni, ometi pole me tervikuna ühesugused. Niisiis kõik, mis lähtub minust, on kordumatult minulik, sest valiku olen teinud mina üksi.

Ma olen üleni minu enda oma. Minule kuulub mu keha koos kõigega, mida ta teeb. Minu mõistus kõigi ideedega. Mu silmad ning kõik, mida nad näevad. Mu kõikvõimalikud tunded: viha, rõõm, pettumus, armastus, kaotusvalu, ärevus. Mu suu ja kõik sõnad, mida ta ütleb, kas kenad ja peened või ebasündsad, viisakad või tahumatud. Mu hääl, vali või mahe. Ja minu teod, olgu nad suunatud teistele või mulle endale. Minule kuuluvad mu kujutelmad, mu unistused, mu lootused, mu hirmud.

Minule kuuluvad mu edusammud ja võidurõõm, mu eksimused ja äpardused.

Omades ennast üleni, on mul võimalik endaga väga lähedalt tutvuda. Seda tehes suudan ennast armastada ja olla sõbralik kõigi oma tahkude suhtes. Ja ma suudan parimal viisil töötada iseenda heaks.

Ma tean, et paljugi minust on mulle mõistatuseks ja et kõiki oma tahke pole ma veel avastanud. Aga kuni ma olen enda suhtes salliv ja armastan end, otsin ma kindlameelselt lahendusi oma mina mõistatustele ja püüan end sügavamalt tundma õppida.

Mida iganes ma kuulen või näen, ütlen või teen, mõtlen või tunnen praegu - see kõik olen MINA. See on ainukordne ja esindab mind, nagu ma olen just sel hetkel.

Kui vaatan tagasi sellele, mida olen öelnud ja teinud ning mida olen tundnud ja mõelnud, võib mõni mu tahk osutuda sobimatuks. Minu võimuses on sobimatu kõrvale heita, sobiv alles jätta ja leida midagi uut kõrvaleheidetu asemele.

Ma näen, kuulen, mõtlen, tunnen ja tegutsen. Minu käsutuses on vahendid, et ära elada, et olla teistega seotud, et olla edukas, et mõtestada ja korrastada inimeste ja asjade maailma enda ümber. Minu mina kuulub mulle ja tänu sellele saan ma ennast juhtida.

MA OLEN MINA ISE JA MA MEELDIN ENDALE.

Enesemõistmine ja karjääriplaneerimine

Aeg on teha kokkuvõtteid. Oled mõelnud sellele, kes Sa oled, millised on Sinu tugevused (oskused, võimed, kogemused) ja mis on Sinu jaoks oluline ja tähtis. Mida selle infoga peale hakata ja kuidas seda karjääriplaneerimisel kasutada?

Enesemõistmine on aluseks, et teha elus endale sobivaid valikuid – valida ja õppida huvipakkuvat eriala, leida sobiv töö ja keskkond, arendada end läbi elu.

Kokkuvõttes tähendab see kujundada ja  planeerida kogu oma elu teadlikult.

TÖÖLEHT: Teen kokkuvõtteid. Kuidas edasi?