Kursthemen
-
Antud peatükk sisaldab:
- Küttesüsteemide liigitust
- Vesiküttesüsteemide liigitust
- Vesiküttesüsteemides kasutatavaid küttekehi ja nende olemust
- Õhkkütte olemust
- Elektrikütte liigitust ja kütteseadmeid
- Ahiküte ja ahjude liigitus
Küttesüsteemide osa õpiväljundid on:
- Üliõpilane tunneb hoone vesiküttesüsteeme ning teeb vahet nende olemusel
- Üliõpilane teeb vahet erinevatel küttesüsteemidel
- Üliõpilane teab vesiküttesüsteemide küttekehade valiku põhimõtteid
- Üliõpilane oskab kavandada hoonesse õhkkütet
- Üliõpilane tunneb erinevaid elektrilisi küttekehi
- Üliõpilane oskab eristada erinevaid ahjusid ning nende toimimise põhimõtteid
Kütte osas tuleb üliõpilastel tutvuda raamatuga "Hoonete küte" e-kursusel oleva lühikonspekti mahus.
Täpsem selgitus vesiküttesüsteemide skeemide kohta on toodud alljärgnevas videos.
Kütte osa kordamisküsimused
- Nimeta ja kirjelda kus toimub vesiküttesüsteemis reguleerimine. Mida reguleeritakse, mille järgi.
- Kirjelda hoone ühe- ja kahetoru vesiküttesüsteeme. Too mõlema kohta skeem ja kirjeldus. Mis on nende erinevus?
- Kirjelda hoone kollektorvesiküttesüsteemi ja kirjelda mille poolest see erineb kahetorusüsteemist ja ring (kombineeritud) süsteemist. Joonista süsteemi kohta skeem.
- Nimeta ja kirjelda vesiküttesüsteemi küttekkehasid. Millised on erinevad küttekehad ja kuidas nendelt soojus ruumile antakse.
- Kuidas ahjud jagunevad (mille alusel jaotatakse). Mis on umbkolde ja restkoldega ahju erinevus. Samuti selgita voodriga ja voodrita ahju erinevust.
- Mille alusel liigitatakse elektrikütet, too iga osa kohta seletus ja näide.
- Mis on õhkküte ja mille poolest ta erineb vesiküttest. Kirjelda kuidas toimub ruumide õhuga kütmine.
-
Antud peatüki teemaks on hoonete soojusega varustamine, mille hulka kuuluvad nii kaugkütte soojussõlm kui erinevad hoone põhised katlad. Antud peatüki eesmärgiks on tutvustada peamiselt soojussõlme ja soojuspumba töötamise põhimõtteid.
Peatüki õpiväljundid on:
- Üliõpilane oskab loetleda hoonete erinevaid soojusvarusustuse süsteeme
- Üliõpilane tunneb ja oskab kirjeldada kaugkütte süsteemi ja selle reguleerimise põhimõtteid
- Üliõpilane oskab kirjeldada soojuspumba soojuse tootmise protsessi ning teab, millest sõltub soojuspumba soojustegur erinevatel soojuspumpadel
- Üliõpilane teab lokaalkatelde nagu gaasikatel, õlikatel, pelletkatel ja muude tahkekütusekatele töötamise põhimõtteid ning oskab teha valikuid nende sobivuse kohta erinevat tüüpi hoonetele
NB! Soojuspumpade osas teha kindlaks kindlasti raamatus "Hoonete küte" lk 303 joonis 11.79 "Reaalse aurukompressor soojuspumba skeem" ning soojuspumba soojustegur (COP) erinevate soojuspumpade korral.
Kordamisküsimused osa läbimiseks
- Selgita soojussõlme juures järgmist:
- Kuidas ja mille kaudu toimub soojusvõrgu liitumine küttesüsteemiga?
- Kuidas ja mille abil toimub soojusväljastuse reguleerimine?
- Selgita soojusenergiakulu mõõtmise põhimõtet kaugkütte puhul.
- Mis on küttegraafik ja kuidas toimub selle reguleerimine?
- Mille poolest erineb gaasi kondensatsioonkatel tavaliselt gaasikatlast?
- Kirjelda soojuspumpa lähtuvalt järgnevatest punktidest:
- Soojuspumba tööprotsessi skeemiga.
- Millest sõltub soojuspumba soojustegur erinevate soojuspumpade korral?
- Kas ja millist soojusallikat kombineeriksid õhk-vesi soojuspumbaga eramu puhul. Kirjelda õhk-vesi soojuspumba soojusväljastust vastavalt välisõhutemperatuurile ning too välja millal tuleks kombineeritud soojusallikat kasutada ja miks.
-
Käesoleva peatüki eesmärgiks on anda ülevaade ventilatsiooni liikidest ning nende töötamise ja arvutamine põhimõtetest. Antud teema all on oluliseks osaks ka hoonete ventilatsiooniseadmed ning nende osade kirjeldused.
Peatüki õpiväljundid:
- Üliõpilane tunneb ventilatsiooni liike ning oskab kirjeldada nende töötamise põhimõtteid
- Üliõpilane tunneb ventilatsiooni õhuvooluhulkade arvutamise põhimõtteid
- Üliõpilane oskab nimetada ventilatsiooniseadme osasid ning oskab nende vajalikkust kirjeldada.
Ülejäänud ventilatsiooni osast ja ka soojusvahetistest on juttu all olevas kolmes videoloengus:
1. Ventilatsiooni õhuvooluhulkade arvutus
2. Mehaanilise ventilatsiooni osad ja nende töötamise põhimõte
3. Ventilatsioon ruumides (õhujaotusskeemid, lõppelemendid)
Ventilatsiooni osa kordamisküsimused
- Mis on loomulik ventilatsioon ja kuidas see toimib?
- Mis on mehhaaniline ventilatsioon ja kuidas see toimib.
- Selgita kuidas toimub sissepuhe ja väljatõmme ventilatsioonisüsteemis, kus on olemas ainult mehaaniline väljatõmme.
- Millest lähtutakse õhuvahetuse normeerimisel, too ka mõned näited õhuvahetuse normarvude kohta?
- Mis on ventilatsiooni eesmärgid?
- Mis on ventilatsioonis õhubilanss ja millistest põhimitetes lähtutakse selle koostamisel?
- Mis on ventilatsioonis soojustagasti. Kirjelda kolme eritüüpi soojustagastit, selle efektiivsust ning kus ja miks kasutatakse.
- Kirjelda ventilatsioonis kasutatavaid ventilaatoreid, selgita lisaks kus neid kasutatakse.
- Kirjelda filtreid mida ventilatsioonis kasutatakse?
- Kirjelda, mis on kalorifeer ja kuhu see ventilatsiooni agregaadis paigaldatakse ja miks?
- Nimeta üldõhujaotuse viise ruumiskeemide järgi ja iga kohta lühike seletus koos skeemiga.
-
Antud peatüki eesmärgiks on kirjeldada õhutöötluse seadmeid ning protsesse mis nendes toimuvad.
Õpiväljundid:
- Üliõpilane tunneb õhukonditsioneeri osasid ning nendes toimuvaid protsesse
- Üliõpilane oskab kujutada suvist ja talvist õhukonditsioneerimisprotsessi h-x diagrammil
-
-
Ehitusfüüsika osa
-
Hoonete energiatõhususe arvutamise alused
Antud teema eesmärgiks on anda ülevaade hoonete energiatõhususe arvutamise alustest.
Antud teema läbinu:- oskab arvutada elamu energiatõhususarvu kasutades küttekulu arvutamiseks kraadpäevade arvutusmetoodikat
- teab hoonete energiatõhususe arvutamise aluseid ning hinnata erinevate hoonete energiatõhususklasse